Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Torud lähevad katki riigikorrast olenemata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lukksepa eriala õppurite riiklikud kutsemeistrivõistlused
Lukksepa eriala õppurite riiklikud kutsemeistrivõistlused Foto: Edyth Raamat

Leidub kümneid ja sadu põliseid ameteid, mille väärtus ei kao kuskile ka kõrgtehnoloogia ajastul ning mille hädavajalikkust tunnetame tavainimesena pahatihti alles siis, kui mure majas: sidur ei lahuta, torudest on surve kadunud, elekter läinud, õunapuu ei kavatsegi enam vilju kanda.

Pole kahtlust: torulukksepa amet on üks selliseid. Kõrvalt vaadates lihtne töö, mis see toru painutamine ikka nii väga ära ei ole, paraku ei valmi ilma seda ametit pidavate meeste ja naisteta ükski hoone ning ise tööd ette võttes on asjade nässu keeramine garanteeritud.

Nii on ka arusaadav, miks tööportaalid on lukksepa oskusega inimeste otsimisest pungil täis, kusjuures eriti otsitakse neid Põhjamaadesse ja seal pakutavad palgad on meie oludes omased pigem tippjuhtidele.

Miks siis vajatakse selle ameti pidajaid rohkem, kui neid turul saada on? Seda isegi hoolimata asjaolust, et lukksepa ameti saab Eestis kätte lausa neljast ametikoolist: Tartu kutsehariduskeskusest, Tallinna Kopli ametikoolist, Tallinna Lasnamäe mehaanikakoolist ja Viljandi kutseõppekeskusest.

Just eelmisel nädalal peeti Kopli ametikoolis lukkseppade üleriiklikke kutsemeistrivõistlusi – jah, ikka toimuvad veel sellised üritused. Selle võistluse peakohtunik, Hals Trading ASi tehnikadirektor Kusta Kaska märkiski, et tema arvates on keskkonnatehnika lukksepa amet noorte seas üllatavalt madalalt hinnatud.

«Torud lähevad katki riigikorrast või aastaajast olenemata ning aeg-ajalt kerkib uusehitisi, kuhu on plaanitud ka sanitaartehnilised lahendused. Seega, heade meistrite järele on nõudlus suur ning see amet toob kindlasti leiva lauale,» ütles ta.

Lukksepa amet on ajas edasi arenenud, see pole enam kaugeltki pelgalt vannitoa äravoolutoru muhvi ülevaatamine. Ainuüksi materjalide valik on kasvanud üüratuks.

«20 aastat tagasi oli materjalivalik väiksem. Praegu on sanitaartehniliste toodete seas kasutusel mitmesugused metallid ja plastid. See eeldab lukksepalt ka laiemaid teadmisi ning põhjalikumat ettevalmistust enne konkreetse töö tegemist,» rääkis Kaska.

«Võistlustel paistis silma, et kallihinnaliste materjalide käsitsemisel jäi poistel kogemusest ja julgusest puudu. Ma saan sellest ka aru, sest üks toru võib maksta 30 eurot ning harjutamiseks on see kõrge hind,» lausus peakohtunik.

Olukorra parandamiseks julgustas Kaska kutseõppeasutusi aktiivsemalt materjalitarnijailt abi ja nõu küsima. «Meil on võimalik pakkuda koolitusi uute materjalide tutvustamiseks ning luua mitmesuguseid koostöövorme,» kinnitas ta.

Kohtunikekogus tööandjate vaadet esindanud BLRT Grupi teenindusjuhi Vadim Ganini sõnul oli võistlejate tase erinev, kuid esikohtadele tulnud noormehed oleks ta valmis tööle võtma.

«Nad oskavad käsitseda tööks vajalikke instrumente, täidavad tööohutusnõudeid ning jälgivad oma töö kvaliteeti. Mida rohkem kogemust, seda vilunumaks meistriks nad ka arenevad,» lisas ta.

BLRT Grupp on Ganini sõnul igal aastal keskkonnatehnika lukksepa erialalt praktikante võtnud. Kui õpilased tulevad esimesel või teisel kursusel praktikale, ei oska nad veel individuaalselt töötada, kuid kolmandal kursusel on nad selleks juba valmis. «Enamasti võin praktikajuhendajana nende sooritusega siis juba rahul olla,» märkis ta.

Kutsevõistluse esikohale tuli Kopli ametikooli teise kursuse õpilane Arkadii Demidov, kes läks enda sõnul seda ametit õppima just teadmisega, et see tagab kindla sissetuleku. «Mulle meeldib minu eriala ning soovin tulevikus kindlasti keskkonnatehnika lukksepana töötada. Siin sain ka tunnistust, et mul on head oskused,» rääkis ta.

Võistlejail tuli 10 tunni ja 30 minuti jooksul tõestada oma oskusi radiaatorite ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamisel ning vasktorude lõikamisel ja monteerimisel. Muuhulgas tuli neil valmistada vasktorudest ruumilisi kujundeid. Kõik võistlustööd läbisid karmi survestuskontrolli.

Miks selliseid võistlusi üldse peetakse? «Kutsevõistlusel saavad noored aimu, milline võib olla reaalne tööolukord, sest ka elulised olukorrad on pingelised ja klientidel on kõrged ootused. Juhendajad näevad jällegi õppurite üldist taset ning oma õpilasi teises valguses,» märkis kohtunik ja pikaajaline kutseõpetaja Erik Nobel.

Võistlusel osalemist kaaluvatel noortel õppuritel soovitab BLRT Grupi teenindusjuht Ganin arendada ettemõtlemisoskust. «Kõik tuleb punktihaaval läbi mõelda, igaks tööks valida õige tööriist ja samas näha üldpilti. Neid tõdesid õpetan mina esimesena ka oma praktikantidele,» lausus ta.

Tagasi üles