Euroopa kool Brüsselis avab eestikeelse sektsiooni

Euroopa Kool Belgias Mol'i linnas. Foto: Sander Ilvest

Tänavu septembris alustab Brüsseli Euroopa koolis eestikeelne sektsioon, kuhu praegu on aga kohta taotlenud vaid kaks last. 

Sel õppeaastal õpib neljas Euroopa koolis kokku 228 eesti õpilast, neist 154 Brüsseli II Euroopa Koolis Woluwes. Eestikeelne sektsioon luuakse aga Brüsseli IV Euroopa kooli, mis asub Laekenis. Seetõttu tekitas lastevanemates algul eestikeelse sektsiooni loomine mujale kui Woluwesse pahameelt. 

Siiani on Eestist pärit õpilased Euroopa koolides õppinud ilma emakeelse sektsioonita ja saanud vaid ühe emakeeletunni päevas. «Ilma emakeelse sektsioonita õppimine on Euroopa koolides ajutine lahendus neile rahvusgruppidele, kelle laste arv ei ole piisav, et see luua,» ütles haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Katre Mehine.

Ehkki lapsevanemad oleksid eelistanud eesti sektsiooni Woluwesse, kus juba niigi suurem osa eesti lapsi õpib, ei olnud seda võimalik sinna teha, sest see kool on ülerahvastatud ning seal on juba palju keelesektsioone.

Nüüd otsustati, et eesti sektsioon alustab septembris eelkoolina. 4-6aastastele toimub kogu õppetöö eesti keeles ning võõrkeeles (kas inglise või prantsuse keeles) toimuvad kaks korda nädalas vaid kehalise kasvatuse tunnid, mis viiakse läbi koos eesti keele õpetajaga.

Praegu on eestikeelsesse eelkooli esitatud vaid kaks avaldust. «Kuid suvi on ees ja just see on aeg, mil toimub ametnike roteerumine ja tõenäoliselt lisandub sellega seoses veel kõikidesse vanuseastmetesse uusi eesti õpilasi,» uskus Mehine. «Samuti loodame laste arvu kasvu näha eesistumise ajaks peredega Brüsselisse tööle suunduvate ametnike arvelt.»

Kuus avaldust on esitatud ka 1.-5. klassi ning kolm avaldust 6.-12. klassi, kus eesti lapsed hakkavad õppima ilma eestikeelse sektsioonita.

«Emakeelse sektsiooni loomine ülimalt paindlikel tingimustel oli vastutulek Brüsseli lastevanemate soovidele, mistõttu on esialgu õpilaste arv klassides väga väike,» märkis Mehine.

«13 aasta vältel, mil eesti õpilased on õppinud Brüsseli II Euroopa Koolis, on õpilaste arv aasta-aastalt aina kasvanud, seega ei olnud põhjust kahelda eesti keele sektsiooni loomise vajalikkuses,» ütles Mehine. Ka Euroopa koolide peasekretär tegi 2014. aasta sügisel eestlastele ettekirjutuse emakeelse sektsiooni loomiseks.

Kired lahtunud

Mehise sõnul lahendati Laekeni kooli kasuks otsustada ka seetõttu, et lahendada lapsevanemate tõstatatud probleeme. Seetõttu alustatigi sektsiooni loomist vaid eelkoolist ja ainult uute taotluste alusel. Woluwes asuva Brüsseli II Euroopa kooli õpilased ei pea kooli vahetama. Samuti saavad õed-vennad õppida samas koolis.

Kuna Laekeni koolis on keskkooli osas ruumi, siis on võimalik neil peredel, kelle noorem laps asub õppima eesti keele sektisooni eelkoolis, taotleda oma põhi- või keskkoolis õppiva lapse üleviimist Laekeni kooli ilma emakeelse sektsioonita õppele.

Samuti ei pea Laekeni koolis õppima asuvad lapsed kooli vahetama, vaid saavad õppida selles koolis eelkoolist kuni keskkooli lõpuni. Seal on võimalik avada eesti keele sektsioon ka keskkooli osas.

«Tänaseks on tõesti kired lahtunud ja sektsiooni loomisega üles kerkinud probleemid leidnud osapooli rahuldavad lahendused. Brüsseli lastevanematel ei ole põhjust rahulolematuseks - lastevanemate ettepanekuid võeti emakeelse sektsiooni loomise tingimusi seades arvesse,» ütles Mehine.

«On tõeline privileeg võimaldada oma lastele välismaal elades eestikeelne üldharidus. Vaid Belgias Brüsselis elades on see võimalus alates 2016. aasta sügisest olemas,» leidis haridusministeeriumi nõunik.

«Eesti sektsiooni loomine Woluwes asuva Brüssseli II Euroopa Kooli asemel Laekenisse oli Brüsseli Euroopa koolide olusid ja tingimusi arvestades hädavajalik kompromiss. Pikas perspektiivis on eesti lapsed Brüsselis taas ühes koolis koos,» kinnitas Mehine.