/nginx/o/2016/04/06/5235707t1hb2e9.jpg)
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles kommenteerides Wall Street Journali uudist NATO lisavägedest Baltimaades ja Poolas, et Eesti huvidele vastab just nii suur sõjaline jõud, kui NATO suudab meile pakkuda. Samuti tõi ta välja, et Venemaa võib NATO Varssavi tippkohtumise eel üritada situatsiooni stabiliseerida ja muuta otsuseid NATOle võimalikult ebamugavaks või neid koguni edasi lükata.
Tänase uudise valguses ütles Reinsalu, et suund, kuhu liigume, on väga hea. «Eesti sõnum on aga see, et ainult nii palju sõjalist jõudu heidutuseks siia koondada on piisav, kui me näeme, et see suudab Putinit taltsutada.»
«Kolm brigaadi on parem kui kaks brigaadi, kaks brigaadi on parem kui üks brigaad, üks brigaad on parem kui pataljon ja pataljon on parem kui kompanii,» selgitas ta.
Reinsalu tõi välja, et meie jaoks on oluline see, et piisavalt palju eelpositsioneeritud relvastust oleks Eestis kohapeal. «Inimesi siia toimetada, eriti NATO kiirreageerimisjõudu, on võimalik kiiremini, aga varustuse siia toomine võtab rohkem aega,» rääkis ta. «Järelikult on mõistlik, et nii Balti riikides kui Poolas oleks NATO eelpositisioneeritud varustus kohapeal, et piisab vaid meeste lennukile panemisest ja kohale lennutamisest.»
Kõige odavam sõda on välditav sõda
Reinsalu sõnul on kõige odavam sõda välditav sõda, mis tähendab piisavat sõjalist jõudu, et potentsiaalne vastane ei julge riskida, kuna saab aru, et panused on liiga kõrged.
Reinsalu tõi välja, et Venemaa on seni teinud kaks õnnestunud arvestust lääne ebakindluse kohta. «Gruusia puhul eeldas Venemaa, et lääs ei ole piisavalt jõuline ja ei olnudki, Ukraina puhul nägi Venemaa, et lääs ei suutnud kiirelt piisava jõulisusega reageerida,» rääkis Reinsalu. «Kolmandat valearvestust, liiga aeglast reageerimist NATO territooriumil, lääneruum endale enam lubada ei saa.»
Reinsalu rääkis, et kutsus kaks aastat tagasi kaitseministrina välja Ühendriikide suursaadiku ja palus Ämarisse saata viivitamatult Ühendriikide hävitajad, et näidata sümboolselt NATO liitlaste kohalolekut. «Järgmine samm oli see, et Ühendriigid otsustasid siia saata roteeruva kompanii,» ütles Reinsalu. Rääkides NATO heidutusest on kompanii maht tema sõnul suuremahulise sõjalise konflikti puhul ennekõike sümboolse, mitte aga suuremahulise sõjalise kaaluga.
«Järgmine samm, mis eeldatavalt Varssavis järgmisel NATO tippkohtumisel heaks kiidetakse ehk siis see, et meie regioonis jaotub üks brigaad pataljonide järgi Balti riikidesse ja Poolassse, on juba reaalne sõjaline jõud, kuid loomulikult pole ka see piisav, et suuremahulises sõjalises jõus tasakaalu luua,» nentis Reinsalu.
Reinsalu rääkis, et taoline heidutusmeede ei pruugi mõjuda ei Putinile ega Venemaa poliitilisele eliidile, kes tema hinnangul paljudel juhtudel käituvad ebastabiilselt ja irratsionaalselt, kuid kindlasti on heidutusel määramatu mõju Venemaa sõjalistele planeerijatele, kes omakorda annavad sõjalisi nõuandeid Putinile.
Venemaa võib üritada situatsiooni stabiliseerida
Reinsalu ütles, et NATO vägede Eestisse paigutamise eel võib Venemaa üritada situatsiooni stabiliseerida, et muuta otsuseid NATOle võimalikult ebamugavaks või neid lausa edasi lükata.
«Venemaa saab selleks kõigepealt provotseerida mingeid konflikte või lõhesid lääneliitlaste vahel, eriti Balti riikide ja teiste lääneliitlaste vahel,» rääkis Reinsalu. «Kindlasti püütakse käiku lasta natsismiargumenti ja rõhutada seda, et lisaväed toovad Balti riikidele kaasa julgeolekualase ebastabiilsuse.»
Reinsalu prognoosis, et Venemaa laseb käiku ka mõjuagendid, kes peavad tõestama, otsekui lääne alaline sõjaline kohaolek ei ole siia teretulnud ning et see ei pruugi olla ühiskondliku konsensusliku toetusega. «Kindlasti püütakse provotseerida ka erinevaid ründeid praeguste liitlasvägede suhtes, seetõttu on nende julgestamine siin oluline,» lisas Reinsalu.
Tema sõnul võib Venemaa rakendada ka sõjalisi tasakaalustavaid heidutusmehhanisme. «Ennekõike on selleks nii Kaliningradi oblastisse kui ilmselt ka Balti riikide idapiiri taha kiirreageerimisvõimekuse, suurema võimekusega raketisüsteemi koondamine,» ütles Reinsalu.
Eesti peab andma aru, et ohud tõenäoliselt realiseeruvad
Reinsalu sõnul peaks Eesti andma endale aru, et need on ohud, mis tõenäoliselt realiseeruvad. «See muudab meid juba palju tugevamaks, sest kui suudame neid riske ette kirjeldada, oleme Venemaa provokatsioonide suhtes juba palju vähem haavatavamad,» ütles Reinsalu.
Teiseks peab Eesti Reinsalu sõnul olema valmis pataljoni vastu võtma, mis tähendab täiendavaid riigikaitsekulusid. «See on kindlasti väga mõistlik investeering meie riigikaitsesse.»
«Samuti peame andma liitlastele sõnumi, et see samm on üliäge, aga meie eesmärk peab olema see, et liitlaste sõjaline kohalolek oleks siin alaline, sest ükskõik, mida lähiaastatel ei juhtu, on geostrateegiline positisioon selline, et ühe inimpõlve jooksul ei ole mingit alust eeldada, et potentsiaalne konfliktiväli võiks kuidagi leevenduda,» rääkis Reinsalu.