Kurjategijate nimemuutmist võidakse hakata piirama

Ka kinnipeetavad taotlevad nimevahetust. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Ajendatult ühiskonnas toimuvast arutelust, kas on ikka õige, et kurjategijad saavad nime muuta, on siseministeeriumis valmimas analüüs, mis käsitleb teatud kuritegude puhul nime muutmise piiramist.

Mullu vahetas Eestis oma ees- või perekonnanime 1941 inimest, aasta varem anti uus nimi ligi 1758 inimesele. Nime soovitakse muuta näiteks põhjusel, et inimesele ei meeldi nimi või on inimest hakatud teisiti hüüdma ja ta tahab hoopis seda nime kanda.

Teiste seas on ka neid, kes soovivad nimevahetusega oma musta mineviku selja taha jätta ja n-ö puhtalt lehelt alustada. Kui nad ikka jätavad. Meenutagem kas või mullust «Pealtnägija» lugu endisest karistatud bordellipidajast, kes õppis vanglast vabanedes psühholoogiks, vahetas nime ja asus tööle suurde meditsiinikeskusesse, kus pälvis kolleegide lugupidamise. Samal ajal elas mees võigast topeltelu, meelitades patsiente voodisse ning ahvatledes lapsi uimastite kasutamisele ja seksile.