Kurjategijate nimemuutmist võidakse hakata piirama

Ka kinnipeetavad taotlevad nimevahetust. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Ajendatult ühiskonnas toimuvast arutelust, kas on ikka õige, et kurjategijad saavad nime muuta, on siseministeeriumis valmimas analüüs, mis käsitleb teatud kuritegude puhul nime muutmise piiramist.

Mullu vahetas Eestis oma ees- või perekonnanime 1941 inimest, aasta varem anti uus nimi ligi 1758 inimesele. Nime soovitakse muuta näiteks põhjusel, et inimesele ei meeldi tema vanemate poolt pandud nimi või on inimest hakatud teisiti hüüdma ja ta tahab hoopis seda nime kanda.

Teiste seas on ka neid, kes soovivad nimevahetusega oma musta mineviku selja taha jätta ja n-ö puhtalt lehelt alustada. Kui nad ikka jätavad. Meenutagem kas või mullust «Pealtnägija» lugu endisest karistatud bordellipidajast, kes õppis vanglast vabanedes psühholoogiks, vahetas nime ja asus tööle suurde meditsiinikeskusesse, kus pälvis kolleegide lugupidamise. Samal ajal elas mees võigast topeltelu, meelitades patsiente voodisse ning ahvatledes lapsi uimastite kasutamisele ja seksile.

Kohtuotsuseid jälgides võib aeg-ajalt ikka märgata, kuidas mõni värvika paturegistriga süüdimõistetu on lasknud oma nime muuta. Nii ei tule guugeldades ühtegi tema pahategu välja. Praegune seadus ei takista kuidagi kurjategijatel oma identiteeti vahetamast. Igal aastal muudab Eestis ees- ja/või perekonnanime vähemalt kümmekond vanglas istuvat kurjategijat. Täpset statistikat, kui palju süüdimõistetud isikutest on oma nime vahetanud, ministeeriumil aga pole. Paljudel juhtudel saab nime vahetada ka maavalitsustes ja sellegi kohta puudub igasugune ülevaade.

Nime muutmine pole iseenesest keeruline. Selleks tuleb teha vastav avaldus maavalitsusele ja tasuda riigilõiv. Avaldus vaadatakse lihtsamate juhtumite puhul läbi maavalitsuses ja keerulisemate juhtumite korral siseministeeriumis. Vajadusel arutab taotlusi isikunimekomisjon. Maavalitsuse või siseministeeriumi asekantsleri otsuse saab taotleja kätte sellest maavalitsusest, kuhu ta pöördus.

Kinnipeetavate või varem karistatute avaldused vaadatakse läbi üldistel alustel ja lähtutakse põhjendustest. Kui nende taotlus tagasi lükatakse, siis mitte nende paturegistri pärast, vaid üldistel põhjustel. Näiteks ei lubata nimevahetust põhjustel, et soovitakse endale elukaaslase nime – seda on võimalik saada ikka ainult abiellumisel. Või siis tahetakse anda eestkostetavale oma nime, kuid seda saab anda vaid lapsendatud lapsele. Lisaks ka juhused, kui soovitakse vabalt valitud nime, kuid see on võõrapärane.

Ehkki kurjategijad saavad Eestis väga lihtsalt oma nime vahetada, toonitab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Eve Mitin, et inimese isikukood sellega ei muutu. «Seega ei kao see inimene riigi jaoks kuidagi ära,» märkis ta. Ka näiteks tööandjad ja teised inimesed saavad kontrollida isikute tausta karistusregistrist. Iseasi, kui paljud seda teavad ja tegelikult ka teevad. Tavaline inimene ei tarvitse mõelda sellele, et tema elukaaslane võib olla endine naisepeksja või uus naaber on mõrva eest kinni istunud.

Kuna antud teema on avalikkuses palju kõneainet pakkunud, asus siseministeerium teemat analüüsima. «Hetkel veel lõplikku lahendust ei ole, kuid soov on teatud kuritegude puhul nime muutmist piirata,» ütles Mitin. Ta lisas, et soov on ajendatud ühiskonnas toimuvast arutelust, kas ikka on õige, et kõik kurjategijad saavad nime muuta. Küsimustele, milliste kuritegude puhul ja kuidas täpselt piirata, on tema sõnul veel vara vastata.

Nimeseadus võimaldab inimestel muuta oma eesnime, perekonnanime või isikunime üldjuhul ühel korral, kuid mõjuval põhjusel ka rohkem kui üks kord.

Mis põhjustel nime vahetatakse?

Eesnime muudetakse peamiselt juhtudel, kui inimesele tema vanemate poolt pandud nimi ei meeldi või on inimest hakatud teisiti hüüdma ja ta tahab seda nime kanda, samuti sooviga muuta nimede arvu. Perekonnanime soovitakse muuta eelkõige soovist kanda vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime ehk inimesed võtavad suguvõsast nimesid. Samuti soovist kanda abikaasa perekonnanime, kui abiellumisel seda ei soovitud või saadud. Palju nimemuutmise taotlusi esitatakse ka muu mõjuva põhjusel alusel, näiteks ei soovita kanda lahutatud abikaasa perekonnanime, halva tähendusega nime, keeruka kirjapildi ja hääldusega nimesid. Samuti soovitakse kanda eestipäraseid perekonnanimesid.

Fakte

• Möödunud aastal anti siseministeeriumi otsusega uus nimi 306 inimesele ja maavalitsuse otsusega 1635 inimesele.
• Neist eesnimi anti 262, perekonnanimi 1526 ning ees- ja perekonnanimi 153 inimesele.
• 2014. aastal anti uus nimi 1758 inimesele, neist siseministeeriumi otsusega 384 ja maavalitsuse otsusega 1374 inimesele.