Kohtla-Järve sai ühiskonda lõhestava aukodaniku

2010. aastal andis tollane Venemaa suursaadik Nikolai Uspenski Valeri Tumkole (keskel) üle «kohalikele veteranidele jagamiseks mõeldud» medalid 65 aasta möödumise puhul niinimetatud Suurest Isamaasõjast. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kohtla-Järve linnavolikogu otsustas eile 14 poolthäälega teha linna 15. aukodanikuks Vladimir Tumko, kes on Venemaa kaasmaalaste liikumise aktivist ja omaaegse N. Liidu polkovnik, kes 1991. aasta augustis toetas Moskva putšiste, kirjutab Põhjarannik.

Esmalt tutvustas volikogu koosolekul aukodanike kandidaate linnavolinik ja kultuurikomisjoni liige Valentina Kutuzova, kes Vladimir Tumko puhul tõi välja, et juba mullu esitati tema kandidatuur ja siis oli seda toetaval kirjal suisa 150 pensionäri ja niinimetatud veterani allkiri.

Tumko kandidatuuri toetava kirja all oli sel aastal 21 nime − teiste seas riigikogu liikme Valeri Korbi oma. Kutuzova ütles, et kuna tänavu saab linn 70aastaseks, otsustati volikogule kinnitamiseks esitada suisa kaks aukodaniku kandidaati − ehk peale Tumko ka teenekas pedagoog Aadu Kukk.

Linnavolinik Eduard Odinets tahtis selle peale teada, kas koosolekul arutati ka Tumko minevikku, mida polnud paraku soovituskirjas nimetatud. Kuznetsova vastas, et tema komisjon pole uurimisorgan, ning lisas, et ajaleht kirjutab nii ja naa ja «mõnikord me usume, mis seal kirjas, ja mõnikord mitte».

Odinetsi repliigi peale, et kui kandidaatide tausta ei uurita, võib tulevikus aukodanikuks saada keegi veel odioossem Tumkost, ütles Kutuzova, et kui keegi sooritab kuriteo, tegeleb sellega kohus. Odinets tegi selle peale ettepaneku anda tänavu aukodaniku tiitel vaid Kukele, aga volikogu enamus polnud sellega nõus.

Sõna sai Viktoria Tsventarnaja, kes ütles oma Tumko kandidatuuri toetavas kõnes, et mees on 20 aastat tegelnud linna seenioridega, kellest kõik pole sugugi Eesti kodanikud, ja et nood on ühiskonna võrdne osa. Samuti ütles ta, et kui asutakse luukeresid otsima, leitakse neid teiselgi kandidaadil − viidates ilmselt sellele, et Kukk mõisteti 2009. aastal süüdi ühe kooliõpilase vastu füüsilise jõu kasutamises.

Lõhestab ühiskonda?

Odinets hoiatas, et otsus Tumko aukodanikuks nimetada tekitab taas linnale negatiivset tähelepanu − seda nii Eesti kui Euroopa kontekstis. «Kui meie linnale on selline maine tekitatud, ei aita see sugugi kaasa linna huvide esindamisel pealinnas − ei ministeeriumide ega riigikogu juures. See oleks järjekordne asi, miks mul on Kohtla-Järve volikogu liikmena häbi vaadata oma kolleegidele silma,» ütles Odinets, kes töötab kultuuriministeeriumis.

Tsventarnaja repliik selle peale kõlas, et säärased avaldused ja ajakirjanduses Tumko kohta ilmunu on surve avaldamine volikogule ja ta loodab, et elame tolerantses ühiskonnas.

Volikogu esimees pani hääletusele kahe aukodaniku küsimuse korraga ja 14 volikogu liiget toetas seda eelnõu. Volikogu esimees Riina Ivanova jäi erapooletuks ja volikogu aseesimees Arne Berendsen ei hääletanud. Vastu hääletasid peale Odinetsi linnavolinikud Valdor Ernits, Nikolai Kutašov ja Zaur Abbassov.

Ivanova põhjendas oma neutraalseks jäämist koosoleku vaheajal sellega, et tema meelest peab aukodaniku tiitli andja meie ühiskonda liitma, aga käesoleval juhul üks kandidaat lõhub seda. Ja vastu ei saanud Ivanova enda sõnul hääletada, sest peab usaldama ka kultuurikomisjoni, kes on oma otsuse teinud.

Odinets ütles pärast koosolekut, et volikogu on linna elanike hääletoru ja see on oma otsuse teinud − volinik tõi näitena varasemast asjast volikogupoolse heakskiidu Solovjovi jätkamisele linnapeana, ehkki kohus on ta süüdi mõistnud. Aga kui kodanikud pole otsusega rahul, võidakse koguda allkirju volikogu otsuse tühistamiseks, leidis Odinets.

Tumko ütles Põhjarannikule, et ta ei teadnud, et osa varasemaid aukodanikke on tema kandidatuuri esitamise pärast nördinud ja Ilmar Taluste lubas koguni aukodaniku tiitlist loobuda. «Saan aru, et inimesed kogusid allkirju, mina ise ennast ei esitanud. Ja telefoni teel ma ei saa rääkida, sest ma ei taha kedagi kahjustada. Minu vastu pole seni keegi konkreetselt midagi öelnud − enne teid,» kommenteeris Tumko Põhjarannikule.

Tumko on ka Eesti Venemaa kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu liige. Kaitsepolitsei on oma aastaraamatutes kinnitanud, et tegu on Venemaa saatkonna kureeritava organisatsiooniga, mille tegevus lähtub Venemaa välispoliitika eesmärkidest ja huvidest.