/nginx/o/2016/04/04/5227029t1hb083.jpg)
Täna õhtul saabusid Kreekast Eestisse järgmised 12 Euroopa rändekava alusel ümber paigutatud sõjapõgenikku – kaks Süüria ja üks Iraagi perekond ning üksik meesterahvas Jeemenist.
Eestisse saabusid järgmised 12 sõjapõgenikku (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viieliikmelises Süüria peres on kolm eelkooliealist last. Pereisa on õppinud automehaanikuks, naine on töötanud meditsiinivaldkonnas.
Kolmeliikmelise Süüria perekonna laps on kooliealine. Nii naine kui ka mees räägivad inglise keelt ja on õppinud kõrgkoolis, kuid pole seda lõpetanud. Naine on vabatahtlikuna töötanud õpetajana ja mees pidas kauplust. Ka Jeemenist pärit mees räägib inglise keelt ja on ülikoolis õppinud. Ta on töötanud kodanikuühenduses koordinaatorina.
Kolmeliikmelise Iraagi pere laps on kooliealine. Pereisa on elektrik.
Siseministeeriumi pressinõunik Merje Klopets ütles Postimehele, et 12 põgenikku jõudsid Eestisse tavalise liinilennuga ning lennujaamas said nad kokku oma tugiisikutega. Seejärel suunduti elupaikadesse Tallinnas, Tartus ja Haapsalus.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse sõnul on põgenikud Eestisse tulemisega nõus olnud ning nad on hinnatud integratsioonisuutlikeks.
Märtsi lõpus jõudsid Kreekast Eestisse esimesed Euroopa rändekava alusel ümber paigutatud seitse sõjapõgenikku – viieliikmeline Iraagi pere, üks Süüriast pärit mees ja üks Jeemeni päritolu mees –, kes asusid elama Tallinnas ja Tartus.
«Nende esimene kuu Eestis on läinud igati rahulikult ja plaanipäraselt. Kõige olulisem ongi anda keerulistest oludest saabunud inimestele võimalus oma uue eluga rahulikult kohaneda ja pakkuda neile selles tuge. Samuti loodame, et nad leiavad endale peatselt ka töökoha – oskused tööturul hakkamasaamiseks on neil ju olemas,» rääkis Kuuse.
Loe lisaks:
Kõik Eestisse tulnud sõjapõgenikud on läbinud taustakontrolli ja nendega on Kreekas tehtud intervjuud, kus neile muu hulgas tutvustati Eestit ja siinseid tavasid.
Eesti peaks kahe aasta jooksul vastu võtma 550 pagulast. Seega on ümberpaigutamisest saamas järjepidev protsess.
Euroopa Liidu liikmesriigid on rändekava raames 20. aprilli seisuga ümber paigutanud 1195 inimest, neist 646 Kreekast ja 549 Itaaliast.