Vallaliidu tegevjuhi Ott Kasuri sõnul võiks enne kahe ametliku elukoha lubamist likvideerida praeguse süsteemi vead ehk kohustada näiteks inimest deklareerima tulu samas vallas, kuhu ta on n-ö sisse kirjutatud.
Kasuri: alustame praeguse elukohasegaduse korrastamisest
Tema väitel tekitab kehtiv kord elukoha registreerimisel rahvastikuregistris probleeme, kus kodanikuga seotud tulud ja kulud liiguvad eri loogikat pidi.
«Tasandusfondi vahendid jaotatakse rahvastikuregistri järgse elukoha järgi. Tulud laekuvad selle järgi, kuhu isik on deklareerinud oma elukoha maksuametis,» kirjeldas Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor.
«Ka tasuta teenuseid saavad isikud selle järgi, milline on nende rahvastikuregistri järgne aadress, kuigi see ei pea kattuma tulude laekumise kohase aadressiga.»
Kasuri tõi välja, et kuigi seaduse järgi peaks rahvastikuregistri andmed olema seotud tulude deklareerimisega (maksumaksja deklareerib oma elukoha maksu- ja tolliametile), ei ole see praktikas nii.
Deklareeritud aadress ei pea nimelt tuludeklaratsiooni kohaselt ühtima rahvastikuregistrijärgse aadressiga.
«Seega deklareerivad ka täna isikud oma elukohana sellise aadressi, kuhu nad tahavad oma maksutulu üle kanda.»
Kasuri sõnul võiks maksutulu deklareerimine ja teenuste saamine olla seotud.
«Pigem oleks vaja esmalt muuta teatud toimingud kohustuslikuks ja siduda teenuste saamisega. Seejärel peaks välja töötama võimalikud muudatused koos tehnilise kirjelduse ja majandusanalüüsiga.»
Tema sõnul on Reformierakonna idee kahest sissekirjutusest esialgu puudulik ning tekitab palju küsimusi, näiteks kuidas seda praktikas ellu viia.
Detsembri lõpus oma riikluse programmi avalikustanud Reformierakond tahab lubada igaühel endale senise ühe asemel kaks elukohta registreerida – seda omandi, töökoha või perekondlike sidemete alusel.
Sellest tulenevalt peaks elanik saama jagada kahe omavalitsuse vahel ka tulumaksu, seisab oravapartei riikluse programmis.