/nginx/o/2015/06/10/4168669t1hf7c8.jpg)
Riigikohus ei võtnud menetlusse kullaäriga tegelenud Lenuri (50) kaitsja poolt esitatud kassatsioonikaebust ja sellega jõustus mehele maksupettuse eest mõistetud kokku nelja-aastane reaalne vanglakaristus.
Maksupettus kullaäris viis ärimehe aastateks vangi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Lenurit, Iljad (29), Mariannat (28), Sergeid (30), Kristinat (28) ja Jurit (28) ning osaühinguid Damianto, Alfalex ja PHP Develop käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamises, mille tagajärjel jäi 2011. aasta oktoobrist kuni 2012. aasta veebruarini riigile laekumata ligi 360 000 eurot käibemaksu.
Maksu- ja tolliameti poolt eeluurimisel kogutud andmeil organiseerisid Lenur ja Ilja kullaäris maksupettuse, kasutades selleks äriühinguid, mille juhatuse liikmeteks olid määratud Ilja isiklikud tuttavad Marianna, Kristina, Juri ja Sergei.
Põhja ringkonnaprokuröri Andrei Voronini sõnul korraldasid Lenur ja Ilja süüdistuse kohaselt kulla ostmist Lätist ja Eestist ning müüsid selle edasi peamiselt osaühingule Unico Gold.
Kulda toimetati Eestisse ebaseaduslikult
«Muuhulgas soetati kulda ka mustalt turult, pandimajadest ja toimetati Eestisse ebaseaduslikult üle piiri. Kulla müügil konkurentsieelise saamiseks vormistati kauba liikumine läbi varifirmade, mis jätsid riigile käibemaksu tasumata – nii oli võimalik müüa kuni 20 protsenti odavamalt,» selgitas prokurör.
Prokuröri sõnul üritas Lenur vältida enda isiklikku seostamist skeemis kasutatud äriühingute juhtimisega, et pääseda vastutusest ja vähendada maksude juurdemääramise võimalust.
«Selleks otsis ta inimesi, kes oleks nõus juhtima ametlikult firmasid, mille vahendusel müüdi kulda edasi. Lenur pöördus oma vana äripartneri Ilja poole, kes pakkus, et äriühingute ametlikeks juhatuse liikmeteks hakkavad tema tuttavad,» kirjeldas prokurör.
Kuriteo organiseerimisel kasutati ära kuni 2012. aasta kevadeni kehtinud käibemaksuseaduse versiooni. 2012. aasta aprilli algusest kehtestati maksupettuste ärahoidmiseks pöördkäibemaksustamine kullamaterjalile, sealhulgas pooltoodetele, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 325 tuhandikku kaaluosa ja investeeringukullale, mis muutis sellise skeemi võimatuks.
Käibemaksu tasumata jätmisena tulemusena saadud summad võtsid Ilja ja Lenur ettevõtetest välja isiklikult või kandsid raha üle varifirmadele. Raha kasutati uurimisandmeil peamiselt ettevõtte käibevahenditeks: uue kulla ostmiseks, Tallinnas asunud kontori ülalpidamiseks ja Lätis samasuguse äri alustamiseks.
Prokuröri kinnitusel olid neil Riias renditud isegi kontoriruumid ja võetud tööle üks inimene, kuid kriminaalmenetlus tõmbas plaanile kriipsu peale. «Lõppkokkuvõtteks kulus skeemis väga palju raha selleks, et hoida kulla hinda konkurentidest madalamana,» märkis prokurör.
Kaasosaline sai tingimisi vangistuse
Harju maakohus mõistis Lenuri mullu 3. septembril üldmenetluses maksukuriteos süüdi ning määras talle koos varasema kandmata karistusega kaheaastase vangistuse. Teda oli varem karistatud omastamise eest ja uue kuriteo pani ta toime katseajal. Prokurör vaidlustas maakohtu otsuse Tallinna ringkonnakohtus, mis mõistis Lenurile tänavu jaanuaris kokku nelja-aastase vangistuse.
Lenuri kaasosalised ja skeemis kasutatud ettevõtted mõistis Harju maakohus süüdi kokkuleppemenetluses mullu 29. mail. Teiste seas karistas kohus Iljad kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane kolmaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja käitumiskontrolli nõudeid.
Samuti peab ta hüvitama riigile 30 kuu jooksul oma osa kuriteoga tekitatud kahjust ehk 70 000 eurot, millest 30 000 kohe pärast kohtuotsust ja ülejäänu 30 kuu jooksul igakuiste maksetena.