Riigikontroll: politseiametit ähvardab kaadrinappus

• 2015. aasta lõpuks oli PPA-s tuhat töötajat vähem kui 2010. aastal.
• Kümne aasta pärast tuleb läbi ajada kolmandiku võrra väiksema hulga töötajatega.
• Vastupidi plaanitule on saavutatud rahaliselt suurim kokkuhoid tööjõukuludelt.
• Samas on teenuste tase jäänud samaks või on isegi paranenud.

Riigikontroll nendib, et politseiameti, piirivalveameti ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamise järel on kaadri arv jõudsalt vähenenud ja muretseb, et pole selge, millal jõuab kätte kriitiline piir, kus kannatama hakkab ühiskonna turvatunne.

«Omal ajal loodi suur amet, kus oli 6000 töötajat. Täna on see arv vähenenud 5000-le,» meenutas riigikontrolör Alar Karis, kelle sõnul tekib küsimus, kas vähendatud koosseisus on võimalik kõiki teenuseid heal tasemel pakkuda ning tagatud on ka ühiskonna turvatunne. Selleks viis riigikontroll läbi auditi.

Esmal nenditi, et oli üsna keeruline uurida, kuidas on ühendameti loomine õnnestunud. Miks? Tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul ei pandud omal ajal üldse paika, mis olid liitmise eesmärgid - kuidas peaksid teenused muutuma. «Keskenduti eelkõige kokkuhoiule, aga sisuliste eesmärkideni ei jõutud. Selget poliitilist suunist ei tulnud,» nentis Olgo. Ehk siis – kokkuvõttes moodustati PPA ainult selleks, et kulusid kärpida.

Auditijuht Meelis Peerna lisas, et eelkõige sooviti PPA-d luues kokku hoida kinnisvara- ja tehnikakuludelt. «Töötajate arvu ja personalikulu ei olnud kavas vähendada.» Sooviti kahandada tugiteenistujate osakaalu ja suunata vabanev inim- või raharessurss põhitegevusse.

Täna pole ilmselt arvestatud sellega, et ühel hetkel võib korraga vaja olla rohkem politseitöötajaid.

Olgo sõnul sooviti plaane tehes kokku hoida ning võtta selle arvelt täiendavalt tööle 300 kuni 400 politseinikku või piirivalvurit. See aga ei õnnestunud.

Kinnisvarakulud hoopis kasvasid

Ajavahemikus 2010 kuni 2014 väheneski PPA kasutuses oleva kinnisvara pind 30 protsendi võrra, kuid kinnisvarakulud hoopis suurenesid. Seda põhjusel, et kinnisvara hakkas haldama Riigi Kinnisvara AS, mille töö kohta plaanib riigikontroll lähiajal samuti auditit. Teiseks, alles jäeti ja soetati kvaliteetsemat ja väärtuslikumat kinnisvara.

Samas, kulud maismaasõidukitele kasvasid PPA-s vähem kui mujal avalikus sektoris ning autode arv vähenes. Ka vähendati tugiteenistujate osakaalu (2008. aastal oli see 19 protsenti, mullu 11 protsenti). Kuid ka põhiteenuseid osutavate töötajate arv on vähenenud 15 protsenti.

PPA ühendamisel on vastupidi plaanitule saavutatud rahaliselt suurim kokkuhoid tööjõukuludelt, mis olid ka 2015. aastal PPA-s ligi 8 protsenti väiksemad kui kolmel ühendatud asutusel kokku 2008. aastal.

«Rahalises mõttes tuli peamine kokkuhoid ikkagi personalikulude arvelt, mis ei olnud plaanis,» nentis Peerna.

«Tõhus» ühendamine

Samas ei ütle riigikontroll, et PPA ühendamine oleks läbi kukkunud. Seda iseloomustatakse sõnaga «tõhus». Põhjusel, et kuigi teenistujate osakaal on vähenenud, siis riigikontrolli analüüsitud teenused ei ole suure kärpimise kiuste tasemelt suurt muutunud.

Kokku sai riigikontroll võrrelda siiski vaid 11 erinevat teenuse taset enne ühendameti tekkimist ja praegu. Tuleb välja, et midagi halvemaks pole läinud. Üldpilt on stabiilne, aga on ka paranemisi. Näiteks on maismaapiiri valvamine hoopis paranenud – salakauba ja ebaseaduslike piiriületuste avastamine on kasvanud, kasutatakse rohkem teenistuskoeri, suurenenud on lennutundide arv. Keskmine patrulltundide arv on jäänud samaks.

Uuendatud on tehnikat, mida saab efektiivsemalt kasutada. Remontimist on vähem.

Kui vaadata PPA tegevuskulude vähenemist, võib tõepoolest öelda, et PPA ühendamine on olnud «tõhus».

Väljavõte riigikontrolli auditist. Foto: Riigikontroll

Võrreldes avaliku sektoriga on PPA jõuliselt kulusid vähendanud. Ka on nende kulude kasv olnud palju tagasihoidlikum kui üldiselt avalikus sektoris.

Teisest küljest selgub riigikontrolli auditist, et PPA võimekust võib oluliselt mõjutada personali edasine vähenemine, mida tuleks eraldi analüüsida – seniste trendide jätkudes tuleb PPA-l kümne aasta pärast läbi ajada kolmandiku võrra väiksema hulga töötajatega.

Riigikontroll võttis arvesse täiskohaga töötajaid, osakohad on liidetud täiskohtadeks. Foto: Allikas: riigikontrolli audit

2015. aasta lõpuks oli PPA-s 1000 töötajat vähem kui 2010. aastal, kui ühendasutus tööd alustas. Seniste PPA-sse tööle asumiste ja sealt lahkumiste trendide jätkudes suureneb kümne aasta perspektiivis oluliselt PPA töötajate keskmine vanus ja pensionile minejate arv, hoiatab riigikontroll.

Miks lahkutakse?

«Keskmine töötajate vanus on pooleteise aasta võrra kasvanud, mis näitab, et vähenemine on toimunud eelkõige nooremate inimeste seas,» nentis Olgo, kelle sõnul näitab statistika, aga lahkujad töötavad kohustuslikud aastad ära, et ei peaks õppemaksu tagasi maksma.

Koondatud on vanemaealisi ja koondamise osakaal oli vaid 18 protsenti. See lükkab riigikontrolli hinnangul ümber laialt levinud arvamuse suurest koondamisest PPA-s. Lahkutakse ikkagi omal soovil.

Viimastel aastatel on töötajaskonna vähenemine peatunud, sest toimunud on palgahüpe «põllutöö» tegijate hulgas. See on pidurit tõmmanud.

Allikas: riigikontroll Foto: Riigikontroll

«Selleks, et PPA saaks töötajate palka tõsta, siis nad olid sunnitud tegema seda, mida nad algselt reformiga ei plaaninud – vähendama töötajate arvu ja andma tööle jäävatele rohkem raha,» nentis Olgo. 2008. aasta palka hakkasid PPA töötajad jälle saama alles 2013. aastal.

Samal ajal on kaitseväes ja kaitseliidus palgakasv olnud kiirem, mistõttu on teised jõustruktuurid muutunud PPA töötajatele atraktiivsemaks.

Kui PPA-sse tööle tulijate (sh sisekaitseakadeemia lõpetamise järel) ja PPA-st ise lahkujate arv jääb viimaste aastate keskmisele tasemele, siis ainuüksi pensionile minejate arvu prognoositav iga-aastane kasv tähendab, et aastaks 2025 on PPA-s töötajaid 30 protsenti vähem kui praegu.

Ametikohtade täitmine on PPA jaoks järgnevatel aastatel suurim väljakutse. Sellega tuleb tegeleda kohe. Karise sõnul on ka võimalik, et mõned PPA funktsioonid antakse üle erasektorile. Näiteks on küsitav, kas kindlustusjuhtumi korral peab PPA õnnetuspaigale sõitma.

Foto: Riigikontroll

Allikas: riigikontroll

Samal ajal on siseturvalisuse arengukava 2015-2020 (STAK) ikkagi osaliselt rahalise katteta, toob riigikontroll välja. Arengukava on katmata vähemalt viiendiku ulatuses (ligi 400 miljonit eurot).

Viimane suurem intsident jääb aastate taha

«Kui vahenditest on puudu, siis kas otsustajatele on selge, mida tegemata jäetakse?» küsis Olgo. «Kui vaadata arengukavasse, siis me ei saa aru, kas midagi muutub siseturvalisuses, sest raha on vähem.»

Seetõttu soovitaski riigikontroll esmalt analüüsida, mis jääb tegemata ja mis on selle mõju siseturvalisusele laiemalt, kui siseturvalisuse arengukava 2015–2020 elluviimiseks lisaraha ei saada.

Samuti soovitas riigikontroll tagada politsei- ja piirivalveameti ülesannete täitmiseks vajalik töötajate arv, hoides selleks sisekaitseakadeemia piisavat koolitusmahtu, soodustades mujalt PPA-sse tööle asumist, ning mis kõige olulisem, motiveerides just nooremaid inimesi kauem PPA-sse tööle jääma.

Riigikontroll soovitas ka kujundada vabariigi valitsuse seisukoha PPA keskmise töötasu soovitud taseme kohta ning valmistada ette konkreetsed sammud soovitud palgataseme saavutamiseks.

Karis nentis, et personali vähenemisega kaasnevaid riske pole seni analüüsitud. «Positiivne sõnum on, et me elame täna rahulikul ajal,» lisas Karis. Viimane suurem intsident, mis PPA reageerimist nõudis, oli nn. pronksiöö 2007. aastal. «Täna pole ilmselt arvestatud sellega, et ühel hetkel võib korraga vaja olla rohkem politseitöötajaid,» nentis Karis.

Auditi eesmärk oli hinnata PPA reformide juhtimise ja elluviimise tulemuslikkust, reformide mõju PPA teenuste kvaliteeti iseloomustavatele näitajatele ning seda, kas reformid on loonud eelduse teenuste taseme säilitamiseks või parandamiseks tulevikus.

PPA eelarve 2016. aastal on 174,3 miljonit eurot. See moodustab Eesti riigieelarvest 1,97 protsenti.