Vaata, millised ülesanded olid eesti keele riigieksamil tänavu

Eesti keele riigieksam Türi ühisgümnaasiumis Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Täna riigieksamite perioodi avanud eesti keele eksamil tuli abiturientidel lahendada alustekstidel põhinevaid tekstimõistmis- ja kirjutamisülesandeid ning kirjutada lühikirjand. 

Eksamitöös oli neli varianti ja kirjutaja võis nende hulgast valida sobivaima, märkis riigieksameid korraldav sihtasutus Innove.

Lugemisosas tuli lahendada kolm analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet. Alustekstid esindasid proosat (Rein Raua novell «Kivi»), publitsistikat (Kristjan Porti artikkel «Sportlased, idaeurooplased, Nietzsche ja rehepapid» ja Voldemar Kolga artikkel «Haridus teeb vabaks») ning populaarteadust (Tiit Kändleri artikkel «Maa läheneb uuele olekunihkele»).

Eksami teises osas tuli abiturientidel kirjutada lühikirjand. Eksaminandid võisid arutleda, mis tähendus on asjadel inimeste jaoks, käsitleda inimeste suhtumist aususesse ja petmisesse, arutleda hariduse ning vabaduse seoste üle või analüüsida inimese ja elukeskkonna vastastikust mõju.

Lühikirjandi pikkus oli ca 400 sõna ning selle pidi pealkirjastama ise. 

Näidet eelmise aasta eesti keele riigieksamist näeb siit ning rohkem infot eelmise aasta riigieksamite kohta siit.