Tuumakatastroofi jälgede kustutamine võtab aastakümneid

Parasjagu ehitatakse plahvatanud reaktorile uut sarkofaagi, mis peaks paika saama hiljemalt tuleva aasta mais, kuid ilmselt jõutakse nii kaugele juba selle aasta lõpuks. Foto: Sander Ilvest / Postimees

See võib-olla üllatab, kuid Eesti panustab Tšornobõli tuumaõnnetuse likvideerimisse siiamaani kümneid tuhandeid eurosid. Samuti osaleb Eesti sümboolselt järgmisel aastal avatava tuumakütusehoidla valmimisel – seal kasutatakse paljude teiste seas ka Eestis valminud seadmeid.

Eestist Euroopa arengupanga ehk EBRD kaudu Tšornobõlile läinud summad  on küll marginaalsed – umbes kahest miljardist eurost maksis Eesti 2011. aastal 25 000 ja mullu 30 000 eurot –, kuid oluline on probleemiga tegelemine. Seetõttu tänati Eestit ka eelmisel nädalal Kiievis peetud tuumakatastroofi meenutamise üritusel korduvalt eraldi.

Prõpjati tuumakatastroofi tagajärgedega tegelemine nõuab veel aastakümneid. Vältimaks valearusaama, tuleb kohe ära öelda, et Prõpjati aatomielektrijaam töötab siiani ja peaks plaani järgi töötama kuni 2064. aastani. Iga päev sõidab sinna kaheksaks tunniks tööle 2600 töötajat. Valdavalt elavad nad mõnekümne kilomeetri raadiuses katastroofi epitsentrist.