Politsei otsib jätkuvalt võimalusi tänavatel hulkuvate illegaalide riigist väljasaatmiseks

Politsei otsib jätkuvalt võimalusi nelja Aafrikast pärit illegaali riigist väljasaatmiseks Foto: Ekraanitõmmis «Reporteri» videoloolt

Tallinna tänavatele on sattunud neli Aafrikast pärit nö. legaalset illegaali, keda ei ole alust Harku keskuses enam kinni hoida ja Eestist välja saata ka ei saa. Politsei sõnul jätkavad nad võimaluste otsimist, et päritoluriik võtaks need inimesed vastu.

Politsei- ja piirivalveameti migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp kommenteerib:

Viimastel nädalatel on kinnipidamiskeskusest vabanenud neli Aafrikast pärit meest, kes viibivad praegu Tallinna varjupaigas. Mehed vabanesid seetõttu, et täitus väljasaatmise korraldamiseks lubatud maksimaalne 18-kuuline periood. Ebaseaduslikult riiki tulnud mehi pole võimalik välja saata seetõttu, et tänaseni pole nende isikud tõsikindlalt tuvastatud. Mehed on kinnipidamise algusest peale andnud korduvalt valeütlusi oma isikuandmete kohta, neil pole ühtki dokumenti ning keegi neist pole astunud samme, mis aitaks isikud tuvastada.

Samuti väitsid mehed Eestisse jõudes, et on alaealised, kuid Eesti kohtuekspertiisi instituudis tehtud ekspertiis välistas selle. Meestelt võetud selgituste kohaselt oli nende Eestisse tulemise eesmärk jõuda Rootsi, Soome või Norrasse ning nad esitasid paar päeva pärast Eestisse jõudmist varjupaigataotluse, kuid saades aru, et see tähendab Eestisse jäämist, võtsid avaldused tagasi. Kinnipidamise ajal ei osalenud mehed ka neile pakutud keeleõppes  – kaks neist külastas esimest keeletundi ning mõlemad loobusid seejärel õppes osalemast.

Meestele selgitati korduvalt, et neil ei ole võimalik saada seaduslikku alust Eestis viibimiseks ega riigist lahkumiseks, kui nad ei tee koostööd ega anna tõeseid ütlusi oma päritolu kohta. 23. oktoobril 2015. aastal korraldati meestele telesilla vahendusel kohtumine Guinea saatkonnaga, kuid mehed keeldusid saatkonnaga suhtlemast. Neile selgitati ka seda, et pärast kinnipidamiskeskusest vabanemist ei saa nad riigis elamiseks seaduslikku alust, vaid on jätkuvalt kohustatud lahkuma või taotlema elamisluba, mis aga eeldab dokumentide olemasolu. Dokumentide saamiseks on neil vaja pöörduda oma koduriigi diplomaatilise esinduse poole, kuid seda mehed teha ei soovi.

Kõigile neljale kinnipidamiskeskusest vabanenule on politsei kehtestanud järelevalvemeetmed ning korra päevas käivad migratsiooniametniku juures. Kui ebaseaduslikult riigis viibiv isik paneb toime süüteo, siis võetakse ta vastutusele sarnaselt teiste Eestis elavate inimestega.

Kinnipidamiskeskuses saab inimest väljasaatmise korraldamiseks kinni pidada maksimaalselt 18 kuud. Kuigi väljasaatmismenetlus võib iseenesest kesta ka kauem, siis vabastatakse kinnipeetav, kui teda ei õnnestu päritoluriiki tagasi saata. Keskusest vabanemise korral jätkab politsei väljasaatmismenetlust, et võimalusel ikkagi väljasaatmine korraldada. Ka nelja hiljuti vabanenud mehe asjus jätkab politsei võimaluste otsimist, et päritoluriik inimesed vastu võtaks.

Sotsiaalhoolekande seaduse alusel on ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel õigus vältimatule sotsiaalabile, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. Ajutiselt Eestis viibivale välismaalasele korraldab vältimatu sotsiaalabi andmist see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle territooriumil inimene abi vajamise ajal viibib. Väljasaadetavale vajalikud tervishoiuteenused tagab kinnipidamiskeskuse tervishoiuteenuse osutaja. Lisaks on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel õigus saada vältimatut arstiabi.

Inimlikult on mõistetav, et ebaseaduslikult riiki jõudnud inimene teeb kõik endast oleneva, et väljasaatmist vältida. Samas näitab ametnike ja saatkonnaga koostööst keeldumine, et neil inimestel tegelikult ikkagi ei ole kavas ennast Eestiga siduda. Valeandmete esitamise tõttu puudub praegu ka kindlus selle kohta, kas need isikud on need, keda väidavad end olevat. Ka praegu on neil inimestel võimalik oma koduriigist saada isikut tõendavad dokumendid ja siis juba legaalsetel alustel Eestis õppimiseks või töötamiseks elamisluba taotleda nii nagu tuhanded välismaalased seda iga-aastaselt teevad.