/nginx/o/2011/01/04/493589t1ha544.jpg)
Rahandusministeerium vastas eitavalt kalakasvanduste palvele toetada neid erakorraliselt 1,12 miljoni euroga (17,6 miljonit krooni), et osta suvekuumuses hukkunud kalade asemele uued.
Minister kalakasvandustele suvekuumas hukkunud kalade asendamiseks toetust ei anna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Erakordselt kõrge õhutemperatuur 2010. a juulis ja augustis põhjustas vääriskalade (forell, vikerforell, tuurad) massilise hukkumise OÜ Störfisch (Ida-Virumaa), Kalatalu Härjanurmes (Jõgevamaa) ja Karilatsi Kalamajandi (Põlvamaa) kalakasvandustes,» kirjutas mullu novembri lõpus Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev kolme maavanema ühispöördumises rahandusministrile.
«Kolme kalakasvandust tabanud looduskatastroof on andnud tõsise tagasilöögi Eesti kalakasvatusele. Ohus on 20 spetsiifilist kvalifikatsiooni omava töötaja töökohad,» kirjutas ministrile Svjatõšev, paludes riigireservist erakorralist abi kasvanduste normaalse tootmisvõimsuse taastamiseks.
«Nendele kalakasvandustele on tegemist vääramatust jõust tingitud väga tõsise majandusliku kahjuga kokku 17,6 miljoni krooni ulatuses. Riigiabi juhis klassifitseerib sellist kahju loodusõnnetuse ja erakorralise sündmusena,» kirjutas ta. «Toetust kasutatakse peamiselt uue noorkala ostmiseks, kohest uute investeeringute vajadust pole.»
Kalakasvatajate katsed veeloomi päästa ei andnud tulemusi, samuti ei olnud neil võimalik sõlmida kindlustuslepinguid, millega loodusõnnetuste tekitatud kahjusid kompenseerida.
Näiteks Kalatalu Härjanurmes toob välja, et neil hävisid praktiliselt kõik forellid, mis olid kolme aasta töö ja kulutuste vili. «Hetkel pole midagi edasi kasvatada, kindlasti kuni järgmise aasta teise pooleni ka mida müüa, olgu edaspidised arengud kuitahes soodsad. Püsikulud aga on jäänud samale tasemele,» loetles ettevõte.
Riigieelarve ei võimalda
Rahandusminister Jürgen Ligi märkis vastuses maavanemale, et riigieelarve ei näe ette võimalust eraldada äriühingutele tagastamatut finantsabi seadusandluses konkreetselt määratlemata kulude katteks. Ta täpsustas, et kalanduse sektori arendamise toetamine riigi ning välisvahendite arvel toimub kalandusturu korraldamise seaduse ja Euroopa kalandusfondi raha kasutamist reguleerivate õigusaktide alusel.
«Taotluses tõstatatud ühekordsete probleemide lahendamiseks soovitame kalakasvandusega tegelevatel ettevõtetel uue noorkala ostmiseks kasutada laenu võtmist ning edaspidi looduslikest teguritest tulenevate riskide vähendamiseks varade kindlustamist,» kirjutas Ligi.