Aprillis tõusis populaarseimaks parteiks Reformierakond

Foto: Andres Haabu

Aprillis tõusis Eesti populaarseimaks parteiks Reformierakond, mida toetas uuringufirma TNS Emor BNSi tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringu kohaselt 23 protsenti küsitletutest.

Reformierakonnale järgnes 22 protsendiga Keskerakond, 16 protsendiga Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), 15 protsendiga Vabaerakond, 13 protsendiga Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ning seitsme protsendiga Isamaa ja Res Publica Liit (IRL).

Võrreldes märtsiga kasvatas SDE toetust kahe ja IRL ühe protsendipunkti võrra. Reformierakonna ja Vabaerakonna toetus ei muutunud, EKRE toetus langes ühe ja Keskerakonna toetus kolm protsendipunkti.

Reformierakonna, SDE ja IRLi valitsuskoalitsiooni toetus kasvas kuuga kolme protsendipunkti võrra ehk 43 protsendilt 46-le.

TNS Emori uuringujuhi Aivar Voogi sõnul on tähelepanuväärne Reformierakonna tõus populaarseimaks erakonnaks, kuna pärast valimisi eelmisel kevadel on Reformierakond püsinud siiani pidevalt teisel kohal.

Keskerakonna reiting on Voogi sõnul muutunud aga ebastabiilseks. «Sel aastal on näha jõulisi võnkeid Keskerakonna reitingus - see on kõikunud 22 ja 25 protsendi vahel. Teistel erakondadel selliseid kõikumisi ei ole, muutused on ühe-kahe protsendi piires,» rääkis Voog BNSile.

Tema sõnul on muutused Keskerakonna reitingus seotud partei sisemiste vastuoludega. «Seal toimuv võimuvõitlus peegeldub juhuslikumat laadi toetajate kõikuvamas toetuses,» ütles Voog, kelle sõnul on igal erakonnal oma kindel toetajaskond ja ka juhuslikumat laadi toetajad, kelle eelistused sõltuvad viimaste päevade-nädalate meediakajastusest, mis on Keskerakonna suhtes olnud pigem negatiivsed.

Hinnates SDE reitingu tõusu märtsi 14 protsendilt kahe protsendipunkti võrra kõrgemale, leidis Voog, et sotsiaaldemokraadid on võitnud just Keskerakonna toetuse kahanemisest. «Keskerakond on kaotanud toetust just sotsidele, kes on kasvatanud toetust kaks protsendipunkti ja just venekeelsete hulgas. See oli alla 10 protsendi, aga nüüd tõusnud 11 protsendi peale. Sotside toetus on kasvanud nii mitte-eestlaste, aga ka eestlaste hulgas,» rääkis Voog. «Keskerakonna toetuse langus oli ka eestlaste hulgas. See oli üle 10, aga nüüd on seitse protsenti.»

Kommenteerides Vabaerakonna reitingut, märkis Voog, et nende kõrghetk oli eelmise aasta suve alguses, aga nüüd on nende toetus stabiliseerunud 15 protsendi juures.

Samuti on stabiliseerunud EKRE toetus, märkis Voog. «Tõus on peatunud, ära kadunud. On mingi uus stabiilsuse aste, eks näis nüüd, mis edasi saab,» ütles Voog. «Eks tõusu ole takistanud ka suhteliselt kriitiline avalikkus, meedia kriitilisus, mis on olnud üks tegureid, miks EKRE toetus ei ole kasvanud. Sest situatsioon, mis puudutab pagulasi, on ju jäänud samasuguseks, teema on endiselt üleval,» kommenteeris ta.

Tema hinnangul ei ole ka EKRE juhtide üle-eestiline kohtumiste seeria nende reitingut mõjutanud. «Tuuriga hõivatute arv oli mõni tuhat inimest, aga see on 0,3–0,4 protsenti elanikkonnast. Pigem ma arvan, et neil üritustel käisid need, kes juba toetavad EKRE-t,» leidis Voog.

Kommenteerides IRLi reitingut, märkis Voog, et see sõltub nende peamiste konkurentide, Vabaerakonna ja EKRE, tugevusest. «Kui EKRE hakkab kukkuma, siis IRLil on potentsiaali. Kui Vabaerakonnaga midagi juhtub, siis on ka IRLil potentsiaali. Aga praegu sisemist potentsiaali (tõusuks – BNS) IRLil ei ole,» rääkis Voog. «Potentsiaal võiks tekkida, kui näiteks erakonnaga ühineb mõni atraktiivne või usaldusväärne isik ja võib-olla nad leiavad mingid uued ideed, millega köita avalikkust, siis võib reiting tõusta,» lisas Voog.

Parlamendivälistest erakondadest toetas erakonda Eestimaa Rohelised kaks ja Eesti Iseseisvusparteid üks protsent küsitletutest.

Erakondade reitinguprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse. Selline andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Oma eelistust ei osanud aprillis öelda 17 protsenti küsitletud inimestest.

Kokku küsitles TNS Emor 13.–21. aprillini personaal- ja veebiintervjuude teel 1105 valimisealist kodanikku vanuses 18–74 aastat.