Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Unelmate linnas Prõpjatis vohab mets, Tšornobõli on naasnud inimesed (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SANDER ILVEST, TŠORNOBÕL JA PRÕPJAT

30 aastat tagasi, 26. aprillil 1986 kell 1.23 purustas aururõhk Tšornobõli tuumajaama neljanda reaktori. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas maa Ukrainas, Venemaal ja Valgevenes. Pilv riivas ka Eestit. Kolm aastat pärast katastroofi hinnati Nõukogude Liidus kahju vähemalt 35 miljardile rublale. Katastroofi tagajärgi silus üle 600 000 inimese. Eestist «kordusõppustele» kutsutud sõjaväekohuslased osalesid lekkiva energiaploki katmisel betoonsarkofaagiga. Prõpjati linnas oli elanud tuumajaama personal, uus linn rajati poolsada kilomeetrit eemale ja see sai nimeks Slavutõtš.

«30 aastat tagasi ei kasvanud siin linnas veel ühtegi puud,» nendib üks Tšornobõli avarii tagajärgede likvideerijatest, Khuthaisist pärit grusiin Jambul Jiqia. Nüüd on vastupidi – kõikjal linnas vohab metsik loodus.

On neljapäev, 21. aprill. Tema ja teised Tšornobõli tuumakatastroofi veteranid vaatavad mõtlikult bussiaknast välja – meie silme ees terendab Prõpjati kummituslinn. 30 aastat tagasi oli see Ukraina elanike silmis musterlinn.

Tagasi üles