Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Eesti saadab kaitseväelased Islamiriigi vastasele operatsioonile (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kaitseväelased on osalenud Iraagis missioonidel ka varem.
Eesti kaitseväelased on osalenud Iraagis missioonidel ka varem. Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusele eelnõu, mille järgi annab riigikogu loa kuni kümne kaitseväelase kasutamiseks terroriorganisatsiooni Islamiriik vastasel rahvusvahelisel operatsioonil Inherent Resolve.

Eesti ei kavatse kasutada kaitseväelasi Süüria territooriumil, vaid saata koostöös Taaniga Iraaki Anbari provintsi kuni kuueliikmelise väljaõppemeeskonna, mille peamine ülesanne on Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe.

Eelnõu järgi saadab Eesti väljaõppemeeskonna Iraaki kuni kuueks kuuks, vahemikus tänavu 1. juulist kuni 31. detsembrini.

Eesti valmis panustama lisaks kuuele väljaõppemeeskonna liikmele vajadusel täiendavalt näiteks staabiohvitseridega. Täiendavalt panustatavate tegevväelaste hulk jääks eelnõus sätestatud piirarvu ehk kümne kaitseväelase sisse.

Kaitseministeerium on arvestanud operatsiooni kulude suuruseks 120 000 eurot, mis kaetakse kaitseministeeriumi eelarvest.

Ameerika Ühendriikide juhitav Islamiriigi vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014 ning selle eesmärk on ISISe vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda eelkõige Iraagis ja Süürias.

Operatsiooni juhtivad ning toetavad elemendid ning staabid paiknevad ka Bahreinis, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Kataris, Türgis ja Saudi Araabias. Operatsiooni üks oluline ülesanne on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine.

Islamiriik tegutseb põhiliselt Süürias ja Iraagis, kuid terroriorganisatsioonil on siirdeid ja mõju mujalgi, näiteks Liibüas.

Kaitseministeerium märkis eelnõu seletuskirjas, et lisaks Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika otsesele destabiliseerimisele kujutab Islamiriik reaalset ohtu Euroopa sisejulgeolekule ja mõjutab otseselt ka Euroopa pagulaskriisi. Ministeerium märkis, et Islamiriik on atraktiivne kasvulava tuhandetele Euroopa kodanikele, kes võivad tagasi pöördudes omakorda ohustada Euroopa julgeolekut, näiteks rünnakud Pariisis ja Brüsselis sooritati Islamiriigi nimel ja nende läbiviimisel kasutati Euroopast pärit terroriste.

Islamiriigist lähtuv oht on märkimisväärne kogu Euroopale, sealhulgas Eestile, seetõttu on selle terroriorganisatsiooni vastane tegevus on möödapääsmatu ja Eesti panus vajalik.

Islamiriigi vastase koalitsiooni raames Iraagis tegutsemise õiguslik alus on Iraagi nõusolek, mis koosneb kahest osast.

Esiteks  kutsusid Iraagi alaline esindaja ÜRO juures ja Iraagi välisministeerium 2014. aastal riike osalema Islamiriigi vastases võitluses.

Teiseks on Eesti ja Iraagi välisministeerium vahetanud Eesti kaitseväelaste kasutamiseks diplomaatilised noodid. Eesti edastas tänavu jaanuari lõpus Iraagi välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles palus aktsepteerida Eesti tegevväelaste viibimise ja tegutsemise Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile. Märtsi keskel saadetud vastunoodiga aktsepteeris Iraak Eesti noodi sisu.

Tagasi üles