Harku kinnipidamiskeskusest jõuavad tänavale «legaalsed illegaalid»

Harku kinnipidamiskeskus. Foto: Jaanus Lensment

Tallinna tänavatele satuvad nö. legaalsed illegaalid, keda pole alust Harku keskuses enam kinni hoida, kuid Eestist välja saata ka ei saa.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) tohib ebaseaduslikult riigis viibivat inimest Harku kinnipidamiskeskuses korraga kinni hoida kuni 18 kuud. Kui selle aja jooksul ei suudeta inimest riigist välja saata, tuleb ta vabastada, ehkki väljasaatmise menetlus võib kesta kauem.

«Peamine põhjus on raskused asjaajamisel päritoluriigiga. Mõnel juhul asub riik seisukohale, et dokumendi väljastamiseks peab inimene ise seda taotlema. Kui inimene dokumendi taotlemiseks soovi ei avalda, siis keeldub ka riik dokumendi väljaandmisest,» on Postimehele varem selgitanud PPA ekspert Liis Valk.

«Väljasaatmine eeldab seda, et inimene on tuvastatud ja päritoluriik on valmis ta vastu võtma ning just konkreetse isiku tuvastamine ja riikidevaheline suhtlemine on väljasaatmise juures kõige ajamahukam osa,» nentis ka  PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme.

Samal ajal ei ole väljasaadetavad tihti koostööaltid, kuna ei soovi koduriiki tagasi minna. Sageli annavad ebaseaduslikult riiki tulnud inimesed väärinformatsiooni oma päritolu, vanuse ja nime kohta. «Menetlust teevad keerulisemaks ka nõrgad või olematud diplomaatilised suhted eelkõige Aafrika riikidega. Seetõttu võib väljasaatmine võtta rohkem kui poolteist aastat,» lisas Neider-Veerme.

Kokku üle kümne inimese

Pärast 18 kuud peab PPA illegaali Harku keskusest vabastama. Teoorias peaks inimene ise riigist lahkuma, sest tal pole seaduslikku alust siin viibida.

Aastate jooksul on kinnipidamiskeskusest nii vabastatud kümmekond inimest. Enamasti on tegemist olnud Vietnami ja Vene kodanikega. Viimastel nädalatel on aga keskusest vabanenud veel neli Aafrika päritolu inimest. Enne seda oli viimane selline vabastamine 2012. aastal.  

Keskusest vabanemise korral jätkab politsei väljasaatmismenetlust. Ka nelja hiljuti vabanenud mehe osas jätkab politsei võimaluste otsimist, et päritoluriik inimesed vastu võtaks.

Sotsiaalhoolekande seaduse alusel on ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel õigus vältimatule sotsiaalabile, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. Sellist abi peab pakkuma kohalik omavalitsus, kelle territooriumil inimene abi vajamise ajal viibib, kinnitas Neider-Veerme. Väljasaadetavale vajalikud tervishoiuteenused tagab kinnipidamiskeskuse tervishoiuteenuse osutaja. Lisaks on igal Eesti territooriumil viibival inimesel õigus saada vältimatut arstiabi.

Tallinn peab liigseks koormaks

Ilma töö- ja elamisloata inimesed paigutatakse näiteks Tallinna kodutute varjupaika.

Tallinna abilinnapea Taavi Aas kurtis sel nädalal siseminister Hanno Pevkurile saadetud kirjas, et Tallinn ei saa lõputult tagada nende inimeste toimetulekut. «Teadaolevalt on Eestis ebaseaduslikult viibivatel isikutel keelata töötada, mistõttu neil endil puuduvad nii legaalne sissetulek kui ka piisavad rahalised elatusvahendid. Ebaseaduslikult riigis viibivatele isikutele ei ole Tallinnal alust maksta toimetulekutoetust ega osutada muid teenuseid,» kirjutas Aas. Ta lisas, et olukord, kus inimestel ei saagi legaalselt olla rahalisi võimalusi oma esmavajaduste rahuldamiseks, on kuritegevust soodustav ja kahjustab nende inimeste tervist.

Aas ei pea õigeks, et koormus lükatakse omavalitsuse õlgadele. «Kui neid isikuid ei saa riigist välja saata ning neil puudub ka endal võimalus riigist lahkuda, siis on riigi ülesanne nende siinviibimine seadustada ja tagada neile seniks elamisvõimalused ja toimetulek. Leiame, et selliste isikute paigutamine PPA poolt peale kinnipidamiskeskusest vabastamist Tallinnale kuuluvasse kodutute öömajja, ei ole õigustatud ja vähendab linnaelanike turvalisust,» lisas Aas.

Määramata ajaks kodutu

«Seni, kuni menetlus käib, saab politsei kohaldada inimesele järelevalvemeetmeid, näiteks kohustus käia määratud regulaarsusega end PPAs registreerimas. Sellised isikud on jälgimise all kuni väljasaatmiseni või riigis viibimiseks seadusliku aluse omandamiseni,» lisas Neider-Veerme. Kui inimene paneb toime õigusrikkumise, võetakse ta vastutusele sarnaselt kõigi teiste Eestis viibivate inimestega.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõuniku Ele Russaku sõnul proovivad nemad ebaseaduslike sisserändajate seas propageerida võimalust vabatahtlikult koju pöörduda, vahendab ERRi uudisteportaal raadiouudiseid. Sellisel juhul makstaks kinni nende lennupiletid ja antakse ka toetust, et kodumaal jalad alla saada.

Välismaalased, kes soovivad vabatahtlikult riigist lahkuda, kuid kellel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud rahalised vahendid, saavad taotleda Rahvusvaheliselt Migratsiooniorganisatsioonilt (IOM) abi.

Kui aga inimene siiski koju minna ei soovi, ning inimese kodumaa teda sunniviisilised saatmisel vastu võtma ei nõustu, on ta juriidiliselt kodutu.

«Eluks ajaks nad kindlasti kodutuks ei jää, sest seda on ka Euroopa Komisjon selgelt väljendanud, et kui isik jääb väga pikaks ajaks ebaseaduslikult riigis viibivaks isikuks, siis on riigil kohustus tema riigis viibimine legaliseerida,» selgitas Russak, kelle sõnul on seni suurem osa Harkust välja saanud inimesest riigist ise lahkunud.

Tema sõnul võib illegaal saada elamisloa, kui ta on riigis viibinud üle viie aasta, kuid Eesti sellistel alustel illegaalidele veel elamisluba andnud pole.