/nginx/o/2016/02/16/5052519t1h20c7.jpg)
Lapsed usuvad, et vanemad teavad nende joomisest palju rohkem kui tegelikkuses.
Enamik noortest joob esimest korda alkoholi oma kodus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholiennetusprogrammi Efekt ülevaatest selgus, et pea 70 protsenti alkoholi tarvitanud õpilastest, sai seda vanemate käest, kes andsid seda neile proovida. Ehkki enamik noori arvas, et vanemad on nende alkoholitarvitamisest teadlikud, siis tegelikult teadsid sellest alla poole vanematest.
«Alkohol on noorte seas kõige populaarsem uimasti – ligi pooled uuringus osalenud seitsmenda klassi õpilastest olid alkoholi vähemalt korra elu jooksul tarvitanud. Iga kolmas oli proovinud ka mõnda tubakatoodet,» lausus Tervise Arengu Instituudi vanemspetsalist Triin Sokk.
Lastel paluti hinnata ka oma vanemate alkoholitarvitamist. «Pooled lastest vastasid, et nende isad tarvitavad alkoholi iganädalaselt, iga neljas laps vastas, et seda teeb ema. Kui lastel paluti hinnata iganädalase alkoholi tarvitamise kahjulikkust tervisele, leidis üle 90 protsendi, et see on kahjulik,» lisas Sokk.
Laste ja lastevanemate käitumist ja hoiakuid jälginud uuring toimus paralleelselt lastevanematele suunatud alkoholiennetusprogrammi Efekt katsetamisega aastatel 2012–2015. Programmi eesmärk on anda lastevanematele uusi teadmisi ja arendada oskusi oma lapse alkoholitarvitamise ärahoidmiseks.
Vanemad lubaksid akoholi proovida 17-aastaselt
Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Mariliis Tael-Öeren kommenteerib lastevanemate tagasisidet programmile: «Programmis osalenud lastevanematest leidis üle 80 protsendi, et programmi tegevused olid neile kasulikud. Iga kolmanda vanema arvates võiks ennetustööga alustada juba alla 11-aastaste laste vanemate seas.» Samuti leidsid programmis osalenud vanemad, et esimest korda võiks laps alkoholi proovida 17-aastaselt. Võrdluseks – programmis mitte osalenud koolides peeti sobivaks vanuseks 15,5 eluaastat.
«Teadusuuringud on aina enam kinnitanud teadmist, et noorte riskikäitumise ennetamisel on ääretult oluline roll just lapsevanemal,» rõhutab Mariliis Tael-Öeren. «Me saame järeldada, et tänu ennetusprogrammile on Eestis rohkem vanemaid, kes suhtuvad taunivalt laste alkoholitarvitamisse ning kes leiavad, et lapsed võiksid alkoholitarvitamisega hiljem alustada. Tõsi, laste käitumises me muutusi veel ei näinud, kuid hetkel tegelemegi programmi arendamisega, et seda täiustada vastavalt Eesti tulemustele.»
Programmi ning uuringu ülevaade on olemas Tervise Arengu Instituudi uuringute andmebaasis. Lisaks uuringutulemustele leiab ülevaatest teaduspõhised seisukohad alkoholitarvitamise osas ning saab ideid, kuidas oma lapsega sellel teemal vestelda.