Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387

Viide Armeenia genotsiidile ärritas Türgit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Türklane protestimas 2012. aastal Istanbulis asuva Prantsuse konsulaadi ees Prantsusmaa otsuse vastu kriminaliseerida Armeenia genotsiidi eitamine.
Türklane protestimas 2012. aastal Istanbulis asuva Prantsuse konsulaadi ees Prantsusmaa otsuse vastu kriminaliseerida Armeenia genotsiidi eitamine. Foto: SCANPIX

Euroopa Parlament võttis möödunud nädalal vastu resolutsiooni, milles muu hulgas heideti Türgile ette koduseid jõuvõtteid demokraatia ja õigusriigi põhimõtete vastu, aga ka ajakirjandusvabaduse ja inimõiguste õõnestamist.

Resolutsiooni poolt hääletas 375, vastu 177 ja erapooletuks jäi 87 saadikut. Portaali Vote Watch andmetel hääletasid poolt ka Eesti saadikud Kaja Kallas, Tunne Kelam, Marju Lauristin ja Indrek Tarand, Urmas Paet aga ei hääletanud. Koos Kallase ja Paetiga samasse liberaalide ALDE fraktsiooni kuuluv Yana Toom jäi erapooletuks.

«Aruanne ei olnud piisavalt kriitiline seal maal valitseva inimõiguste olukorra suhtes, eriti arvestades praegu käimasolevat sõjalist tegevust regioonides, kus elavad kurdid,» põhjendas Toom Postimehele. «Aruanne ei vähendanud minu murelikkust «põgenike tehingu» üle – Euroopa ei peaks seadma ennast sõltuvusse sellisest ebausaldusväärsest partnerist, nagu seda on [Türgi president Recep Tayyip] Erdoğan, ja pakkuma viisavaba korda neile, kes ilmselgelt ei ole valmis vastama kõikidele kriteeriumidele,» lisas Toom.

Tagasi üles