Eesti kukkus ajakirjandusvabaduse indeksis aastaga nelja koha võrra

Peaminister Taavi Rõivase avaldus pärast Pariisi terrorirünnakuid. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti on maailmas ajakirjandusvabaduse tasemelt 180 riigi seas 14. kohal, kukkudes aastaga nelja koha võrra teatas kolmapäeval vabaühendus Piirideta Ajakirjanikud (Reporters Sans Frontières - RSF).

RSF andis ajakirjandusvabaduse tabelis riikidele punkte eri kriteeriumeid arvestades. Mida vähem punkte riik sai, seda parem on olukord ajakirjandusvabadusega. RSF andis tänavuses indeksis Eestile 14,31 punkti, eelmisel aastal oli Eesti skoor 11,19 punkti.

RSF märkis Eesti kohta, et Eesti on olnud aastaid tabeli esikümnes, kuid on lihtne kaevata ajakirjanikke laimu pärast kohtusse ja selles osas pole ajakirjanikke säästetud. Ka märkis RSF, et 2010. aastal vastuvõetud seadus annab võimaluse mõista vangi ajakirjanikke, kes keelduvad avaldamast tõsiste kuritegude puhul oma allikaid.

Ajakirjandusvabadus on suurim Soomes (8,59 punkti), millele järgnevad Holland, Norra, Taani ja Uus-Meremaa. Esikümnes on veel Costa Rica, Šveits, Rootsi, Iirimaa ja Jamaica.

Maailma riikidest on Eestist on ajakirjandusvabaduselt ees veel Austria, Slovakkia ja Belgia, mis on vastavalt 11.- 13. kohal. Eestile järgnevad tabelis Luksemburg, Saksamaa ja Namiibia. Läti on tabelis 24. ja Leedu 35. kohal.  Ameerika Ühendriigid paigutuvad RSFi indeksis 41. kohale.

Venemaa on tabelis 148. kohal, Pakistani ja Mehhiko vahel.

Tabeli lõpus on 180. kohal Eritrea (83,92 punkti). Sellele järgnevad Põhja-Korea, Türkmenistan, Süüria ja Hiina.

Tänavune maailma ajakirjandusvabaduse indeks langes kõigis maailma osades, lausus ühenduse peasekretär Christophe Deloire, ning tõi eraldi esile Ladina-Ameerika riigid. Indeks koostamisel antakse muu hulgas hinnang ajakirjanduse sõltumatusele, enesetsensuurile, õigusriigi tasemele, läbipaistvusele ja tagakiusule.

«Kõik näitajad viitavad langusele. Mitmed võimud üritavad taastada kontrolli oma riigi üle ning pelgavad liiga avalikku debatti. Võimudel on tänapäeval aina lihtsam pöörduda otse avalikkuse poole uute tehnoloogiate abil ning seetõttu on vägivald suurem nende vastu, kes esitavad informatsiooni sõltumatult,» lausus Deloire.

«Siseneme propaganda uude ajastusse, kus värsked tehnoloogiad lubavad edastada oma kommunikatsiooni kaudu oma teavet selliselt, nagu seda dikteeritakse. Teisalt on ajakirjanikud need, kes jäävad ette,» lisas ta.

Olukord oli erakordselt raske Ladina-Ameerikas, kirjutati raportis. Selles toodi ajakirjandusevabaduse ees seisvate peamiste tõketena esile «institutsionaalne vägivald» Venezuelas ja Ecuadoris, organiseeritud kuritegevus Hondurases, karistamatus Colombias, korruptsioon Brasiilias ning meedia koondumine väiksema hulga inimeste kätte Argentinas.