NATO õhuväeharjutuse Ramstein Alloy 1 raames maandus Ämari lennuväljal lisaks liitlaste hävitajatele ka radarlennuk E-3A. «Kupliga» Boeing 707 õppustest siiski osa ei võtnud ning visiidi eesmärk oli saata sõnum NATO kohalolust.
Fotod ja video: vaata, milline näeb välja ülikalli NATO radarlennuki sisemus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lendava eelhoiatus- ja juhtimissüsteemi (AWACS) roll on kompenseerida maa peal asuvate radarite puudusi - näiteks mägistes piirkondades on kohti, mida oleks radariga võimatu katta. Selleks on lennuki kere kohal asuvas kuplis radar, mille «nägemisulatus» on 400-600 kilomeetrit.
Eestit väisanud E-3A baseerub Saksamaal ning lendab iga päev mööda Euroopat ringi. Muuhulgas vaadatakse, mis toimub Krimmis ja Mustal merel, aga kuna radar näeb kaugele, siis visatakse ka Baltikumile peaaegu iga päev pilk peale. Et ajakirjanike võõrustamise ajal töö tegemata ei jääks, patrullis teine radarlennuk Liivi lahe kandis.
Tavaliselt on radarlennuki meeskonnas 20-22 inimest. Kuna üks vahetus kestab kaheksa tundi ning koos õhus tankimisega isegi 16 tundi, siis on meeskonnale ette nähtud snäkid ning lennuki kööginurgas saab üles soojendada ka asisema lõunasöögi. Sel korral oli valikus guljašš kartulipüreega ning lõhefilee kartulitega.
Kapten Rune Kirkbaki ülesanne on tagada radaripildi kvaliteet nii, et segajad nagu vihm või raadiosignaalid ei segaks radarivaatlejaid ning kõik lennukid oleksid ekraanil kenasti näha. Muide, 1980ndate lõpus tegi täpselt sama tööd ja samasugusel lennukil ka tema isa. Maapealsete radarite ning E-3A meeskonnalt saadud info põhjal saavad hävituslennukid lennata tundmatut õhusõidukit tuvastama.
1977. kuni 1992. aastani on Boeing 707 põhjal ehitatud 68 E-3 tüüpi radarlennukit. Ühe säärase masina hind on üle 200 miljoni euro.