Spikerdamise kaduv kunst

Foto: Eero Vabamägi

Võiks arvata, et nutiseadmete levik on tõstnud spikerdamise tänapäeva koolis uuele tasemele, kuid tegelikult kipub see tegevus  hoopis välja surema. Endiste aegadega võrreldes on õppekavades nii palju arutlevaid teemasid, analüüsivõimet nõudvaid ülesandeid, et tühipaljas faktiteadmine või mahakirjutamise oskus enam soovitud tulemusi ei anna.

Akadeemiline petturlus ehk spikerdamine on võrreldav aeg-ajalt autoroolis ette tuleva raske jala sündroomiga – teadmine, et see, mida teen, on lubamatu ja sel võivad olla ka tagajärjed. Siiski ei takista see meid vahel reegleid rikkumast. Vastutus valitud meetodi eest lasub täielikult õpilasel.