Millised seadused ja hinnad uuest aastast muutusid?

ID-kaart. Foto: SCANPIX

Äsja kehtima hakanud euro tõi endaga kaasa sadade seaduste ja määruste muutmise kõiges, mis puudutab raha. Jutt käib eelkõige igasugustest riigilõivudest, trahvidest ja aktsiisidest.

Üht-teist on tavainimese jaoks teisiti ka paljudes teistes valdkondades. Ministeeriumid tegid Postimehe palvel ülevaate, mis nende haldusalas muutub.

Nii näiteks võib sellest aastast siin-seal näha askeldamas abipolitseinikke, kes tegutsevad juba iseseisvalt, ilma juuresviibiva politseinikuta. Maksu- ja tolliametile võlgu jäämine muutub varasemast aga veel ebameeldivamaks kogemuseks.

Telejaamad peavad hakkama nuputama, kuidas teha oma programm kättesaadavaks ka vaegkuuljatele ja -nägijatele. Lastesaadete ajal hakatakse piirama transrasvu sisaldavate toodete ja suhkrurikaste jookide reklaamide näitamist.

Suitsetamine muutub veel kulukamaks kui seni ja kaitseminister keelas oma määrusega ära ajateenistusse minekul lõhkekehade kaasa võtmise. Endiselt liigub Eesti jõudsalt vangide arvu vähendamise suunas – kergema kategooria pättidel on nüüdsest lootust, et neile määratav kuni pooleaastane reaalne vangistus asendatakse elektroonilise valvega.

Taara eest saab vähem raha ja prügi eest tuleb peagi rohkem maksta – elu läheb ilmselt veel kallimaks, kui see on seni olnud.

Häid uudiseid on siiski ka – kõigile väikesaartel vältimatut arstiabi vajajatele saadetakse helikopteriga kiirabibrigaad, firmat on lihtsam asutada ja harrastuskalamehel on mugavam endale internetist püügiõigust osta.
-----------------------------------------------------------------------

Aastavahetusel jõustus tuhatkond õigusakti. mis muutus uuest aastast?

Abipolitseinikele karmimad nõuded ja rohkem õigusi
Möödas on pronksööjärgsed ajad, mil iga korralik kodanik sai pärast lühikest väljaõpet abipolitseinikuks.

Nüüdsest arvatakse abipolitseinikuks tahtja kõigepealt kandidaadiks. Esimese astme õpe kestab vähemalt 40 tundi ja selle läbinud abipolitseinik võib tegutseda koos politseiametnikuga.

Teise astme õpe kestab samuti vähemalt 40 tundi ning siis omandatakse iseseisvaks ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Sellise väljaõppe saanu võib politsei ülesandel teha iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas. Samuti võib ta politsei ülesandel iseseisvalt tõrjuda avalikku korda ähvardavat ohtu.

Annetustelt kaob maksusoodustus
Sellest aastast ei saa enam teha maksusoodustustega kingitusi ja annetusi riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustele, haiglatele ja ülikoolidele.

Maksuhaldur saab pikema käe võlgniku rahakotti
Avardati maksuhalduri võimalusi viia läbi ilma etteteatamiseta vaatlusi ja arestida potentsiaalse võlgniku vara veel enne temale maksuotsuse tegemist. Täpsustati intresside määramise, sissenõudmise, tasaarvestamise ja aegumise sätteid ning ka maksuõigusesse toodi seni võlaõigusseaduses sätestatud põhimõte, mille kohaselt viivis (maksuõiguses vastab sellele intress) ei tohi ületada põhivõlga.

Turvalisemad ID-kaardid
Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele väljastatakse nüüd uue kujunduse ja uute turvaelementidega isikutunnistust. Uute dokumentide väljaandmine ei mõjuta varem väljastatud dokumentide kehtivust. Seoses sellega kerkis ka isikutunnistuse riigilõiv.

Kolmandate riikide kodanikele hakkab politsei- ja piirivalveamet isikutunnistuse asemel väljastama elamisloakaarti, millele kantakse ka sõrmejäljekujutised.

Maksame taas kohustuslikku kogumispensioni
Jaanuarist hakati meie palkadelt taas kinni pidama kohustusliku kogumispensioni makset. Sel aastal on sissemaksed veel siiski poole väiksemad – riik maksab 2 protsenti ja inimene ise protsendi.
Nende inimeste puhul, kes esitasid 2009. aasta sügisel maksete jätkamise avalduse, on inimese enda panus ka tänavu 2 protsenti. Aastatel 1942–1954 sündinud inimeste sissemaksed jätkuvad aga tavapärases määras ehk siis 2 + 4 protsenti.

Kinnisvaraga spekuleerimine muutub kulukamaks
Füüsiline isik saab nüüdsest maksuvabalt müüa kahe aasta jooksul ainult ühe endale kuuluva eluaseme.

Limonaade ähvardab lastesaadete telekeeld
Uus meediateenuste seadus toob terve hulga muutusi tele- ja raadiotegijate jaoks.

Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teeb oma teenuse kättesaadavaks nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, kasutades selleks muu hulgas saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid ja muid sääraseid teenuseid. See toimub siiski järk-järgult.

Meediafirmad peavad kehtestama tegevusjuhendi lastesaadete ajal edastatavate ebasobivate audiovisuaalsete äriteadete kohta, kus tutvustatakse toite ja jooke, mis sisaldavad toitaineid, mille liigtarbimine ei ole lastele soovitav. Eesmärk on piirata lastele näidatavaid ebasobivaid reklaame.

Firma ilma sissemaksuta
Osaühingu võib nüüd asutada sissemakset tegemata. Seni kehtinud miinimumkapitali nõue küll säilib, aga ettevõtlusega alustada sooviv inimene ei pea seda tasuma enne ühingu äriregistrisse kandmist. Osakapital tuleb sisse maksta, kui see on ette nähtud põhikirjas või seda nõuab ühingu majanduslik seisund.

Suitsetamine kallineb
Tubakatoodete aktsiisid tõusid ligi kümnendiku. Suitsetamistubaka aktsiisimäär kerkis aga ligi 74 protsenti ja lähenes nii sigarettide omale. Tubakaaktsiis kerkib kümnendiku ka järgmisel aastal.
Kerkib hoiuste hüvitamise piirmäär

Hoiuste hüvitamise piirmäär kerkib 50 000 eurolt 100 000 eurole. Ka hüvitiste väljamaksmise periood lüheneb seniselt kolmelt kuult 20 tööpäevale.

Kahte erakonda korraga ei saa kuuluda
Kui inimene on kantud mitme erakonna nimekirja, jääb ta selle erakonna liikmeks, kuhu ta hiljem astus. Ühtlasi kustutatakse ta selle erakonna nimekirjast, kuhu ta varem astus.
Vangistust saab asendada elektroonilise valvega

Nüüdsest võib kohus kuni kuuekuulise vangistuse asendada elektroonilise valvega. Ka eeluurimise ajal võib vahistamise asendada elektroonilise valvega, seda kahtlustatava taotlusel. Vaid raskete kuritegude puhul on vahistamise asendamine välistatud.

Arstitudengid saavad arsti abilisteks
Seni oli arstitudengitel õppetöövälisel ajal võimalik oma teadmisi ja oskusi arendada vaid õe juhendamisel. Nüüdsest on aga arstiteaduskonna tudengitel võimalus töötada ka arstide järelevalve all.

Taara eest saab vähem raha
Pakendite tagatisraha on senise 50 sendi asemel kolm eurosenti (ehk vanas vääringus 47 senti) ja ühe krooni asemel kuus eurosenti (94 senti).

Töötud hakkavad tööd proovima
1. jaanuarist said töötud tööproovi võimaluse. Tööproov tähendab, et töötud saavad enne töösuhte sõlmimist pakutaval kohal töötamist kõigepealt proovida. Seeläbi saab ka tööandja veenduda, kas inimene sobib ametisse.

Palgatoetuse saamise tingimused viiakse aga tagasi endistele alustele, mis tähendab, et palgatoetusega saab tööle võtta ainult pikaajalisi töötuid või töötuid, kes on vabanenud vanglast. Noorte palkamisel kehtib soodsam kord – noor saab palgatoetust juba siis, kui on olnud 6 kuud töötuna registreeritud. Ainsa erisusena palgatoetuse osas jääb võimalus sõlmida tähtajalisi lepinguid.
Lisaks makstakse sellest aastast stipendiumi vabatahtlikul tööl osalemise eest.

Õngitsejatel mugavam elu
Nüüdsest saab harrastuspüügiõiguse eest tasuda ka maksekeskkonna www.pilet.ee kaudu.

Varem sai interneti kaudu harrastuspüügiõiguse osta hariliku internetipanga maksega rahandusministeeriumi kontole. Internetikeskkonnas pilet.ee on kalastajale juba ette antud püügiõiguse kestvusajad, mille hulgast valida. Samuti pole vaja muretseda õige konto- ja viitenumbri ning maksesumma pärast.

Saartele jõuab kiirabi väledamalt
Väikesaartel paraneb kiirabi kättesaadavus. Kõigile vältimatut arstiabi vajavatele kutsetele saadetakse helikopteriga kiirabibrigaad esmast abi osutama ja vajadusel transporditakse haige mandrile haiglasse.

Prügi läheb kallimaks
Jäätmete prügilatesse ladestamise eest makstavad saastetasud kerkivad seniselt 188 kroonilt tonni kohta 225 kroonile ehk 14,38 eurole. Saastetasu moodustab 20–80 protsenti kliendihinnast, seega võib tõus mõjutada segajäätmete teenuse hinda ka elanikele.

Samas ei puuduta hinnatõus liigiti kogutud ja taaskasutatavate jäätmete käitlemise tasusid, vaid ainult prügilasse ladestatavate jäätmete teenustasusid. Seega – sortige rohkem, vähendage segajäätmete kogust.

Kaitseväkke ei tohi enam pommiga minna
Kaitseministri määruse kohaselt ei või kutsealune ajateenistusse asumisel kaasa võtta relvi ja laskemoona, lõhkematerjale ja muid pürotehnilisi tooteid. Kaasa ei tohi võtta ka ohtlikke kemikaale, alkoholi, hasartmänge ja ravimeid, mis pole arsti välja kirjutatud. Varem sellist keelatud asjade nimekirja polnud.