Ametnikueetika nõukogu kiitis heaks ametnike väljendusvabaduse hea tava, millega julgustatakse ametnikke nii valdkonna eksperdina kui ka kodanikuna ühiskonnaelus kaasa rääkima.
Nõukogu julgustab ametnikke avalikult kaasa rääkima
Hea tava koos näitejuhtumite ning kontrollküsimustega aitab plaanitavat arvamuseavaldust eetilisest seisukohast hinnata ning vajadusel probleeme ennetada.
«Eetikanõukogu on seisukohal, et avalik ja sisuline arutelu aitab edendada paremat riigivalitsemist ning soodustab ühiskonna jaoks paremate otsuste tegemist,» ütles ametnikueetika nõukogu esimees Heiki Sibul.
«Euroopa Liidu riikide vastavad tavad on erinevad. Hea tava kooskõlastusring näitas, et Eesti ametiasutused on valmis üle võtma Skandinaavia riikidele omase avatud lähenemise ning et meil soositakse isiklike hoiakute avalikku väljendamist ka siis, kui ametniku arvamus ei ühti asutuse ametliku seisukohaga. Loomulikult tuleb sellistel puhkudel sekkuda argumenteeritult, vastutustundlikult ja mitte avaldada asutusesisese loomuga teavet.»
Väljendusvabaduse hea tava annab nõu, kuidas osaleda ühiskondlikus arutelus tööalastel ja laiemat ühiskonnaelu puudutavatel teemadel nii, et see oleks kooskõlas eetikakoodeksis viidatud vastutustundlikkuse, argumenteerituse ja väärikuse põhimõtetega. Hea tavaga antakse ametnikele soovitusi ühiskondlikus arutelus osalemiseks tööväliste kanalite vahendusel, muuhulgas sotsiaalmeedias ja erinevas vormis - näiteks intervjuu, arvamuslugu, petitsioon, avalik koosolek jne.
Heast tavast on soovituslik juhinduda ka ametiasutuste töötajatel.
Hea tava koostamisse kaasati läbi praktiliste seminaride esindajad pea kõigist riigi ametiasutustest. Kooskõlastusringi käigus avaldas oma arvamust 40 ametiasutust ning esitati ligikaudu 70 muudatusettepanekut. Eetikanõukogu tunnustab ja tänab kõiki, kes protsessis osalesid ja Eesti avalikus teenistuses sobiva praktika kujundamisele kaasa aitasid.
Väljendusvabaduse hea tava on avaldatud avaliku teenistuse kodulehel.