Raadio 2 saates osalenud ajakirjanikud Kalle Muuli, Iivi Anna Masso ja Anvar Samost leidsid, et parlamendis piisaks täiesti 3-4 erakonnast, palju olulisem on seal klassikalise parem-vasakpoolsuse tasakaalu loomine.
«Olukorrast riigis»: piisaks 3-4 erakonnast parlamendis
«Valitsusvõim muutub nelja erakonna puhul märksa stabiilsemaks kui praegune, me oleme kaua unistanud sellest, et meil oleksid sellised valitsused, mis püsiksid neli aastat järjest, kogu parlamenditsükli,» arvas ajakirjanik Kalle Muuli. «Ma ei näe mitte mingit õnnetust selles, et Rahvaliit sealt [parlamendist – toim.] välja jääb või et rohelised välja jääks. Ainult vähem neid, kes oma hääli hakkavad müüma selleks, et mingit kliimaagentuuri asutada ja endale raha taskusse kühveldada, ütlen ma küüniliselt ja vähimaltki kohtuasju kartmata.»
«Ma arvan, et Eesti poliitika läheb stabiilsemaks ja paremaks, kui erakondi on parlamendis vähem. Ega arv ei anna meile rohkem demokraatiat. Eesti poliitikamaastik meenutab natuke Eesti ärimaastikku, kus sebijaid on palju, aga konkurentsi vähe,» iseloomustas Muuli.
Praegu on Eestis registreeritud 13 erakonda.
«Kas see on meie demokraatiale väga oluline väärtus, et kuskil toimetab mingi X-partei, kellest me õieti midagi ei teagi. Parem oleks, kui nad parlamendis ei toimeta,» arvas Muuli.
Talle sekundeeris ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Iivi Masso, kes ei näinud samuti väiksemate parteide ärakadumine iseenesest ei ole traagika. «Eestis on palju kurdetud klassikalise parem-vasak tasakaalu puudumise üle ja see puudub tegelikult ikka veel, sest vasakpoolele pretendeerib Keskerakond, mis ei ole tavapärane, seal on rahvusele rõhumine ja populism olnud ka varem nii suures rollis,» põhjendas Masso.
«Tänu sellele võiks oodata sotsiaaldemokraatide tunduvat kasvu - olen mõnda aega juba imestanud, miks seda pole tulnud. Nüüd on juhtunud teatud asju: Sven Mikseri tulek erakonna esimeheks, nüüd nende lahkulöömine Keskerakonnast linnavalitsustes, ja ma ei tea, mis seal puudu on, kui nüüd nähtavat kasvu ei tule,» arutles ta. «Iseenesest on siin võimalus olemas, et tekitada selline euroopalik ja usutav, normaalne vasak-parem tasakaal.»
Ajakirjanik Anvar Samost lisas, et 3-4 erakonda parlamendis töötab sellisel juhul, kui erakondade sees on ka eri mõtteid. «Praegu ma näen, et enamikus erakonnas, eriti parlamendifraktsioonides on selline seltskond, kus enamik käib tööl rahulolevana erakonna peajoont toetamas. See on üldistus. Tundub, et peajoone toetamine paljudele, kes erakonnas, saanudki ainsaks ja – mis seal salata - kaunikesti mugavaks elukutseks. Kuidas me sellest lahti saaksime, see on keeruline ja ma ei oska nõu anda,» leidis Samost.