/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/09/13/432043t1h6c8a.jpg)
Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioon on ebatäiuslik ja vananenud dokument, millel ei ole tõeliselt laia rahvusvahelist toetust, leiab Venemaa alaline esindaja organisatsiooni juures Aleksandr Aleksejev.
Venemaa: ENi küberkuritegevuse konventsioon on vananenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mis puutub küberkuritegevuse konventsiooni, siis see on kahjuks üsna ebatäiuslik instrument,» ütles diplomaat, kommenteerides kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Jonatan Vseviovi sõnu, mille kohaselt peaksid kõik küberkuritegevuse vallas koostööd teha soovivad riigid kõigepealt ühinema Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooniga, mida aga Venemaa teinud ei ole.
«Peamiseks takistuseks meie ühinemisele konventsiooniga on, nagu me juba korduvalt rääkinud oleme, säte 32-b, mis annab välismaistele eriteenistustele juurdepääsuõiguse võõrriikide territooriumil asuvatele eraarvutitele kompetentsetelt organitelt selleks luba taotlemata,» selgitas ta. «Meie hinnangul võivad need sätted tekitada kahju konventsiooniga ühinenud riikide suveräänsusele ja riiklikule julgeolekule, nende kodanike ja juriidiliste isikute õigustele ja seaduslikele huvidele, kaasa arvatud ka inimõiguste vallas, rikkudes näiteks õigust eraelule,» lisas ta.
«Me ei ole oma kartustes üksi. Piisab, kui öelda, et säte 32-b on juba ammu valus teema nii küberkuritegevusele pühendatud Euroopa foorumitel kui ka konventsioonis osalejate ringis,» väitis Venemaa esindaja.
«Lisaks sellele on konventsioon lihtsalt aegunud ja nõuab moderniseerimist. Selle mehhanismid ja terminoloogia ei vasta täielikult kaasaja nõuetele. Ilmekas on tõik, et alates konventsiooni vastuvõtmise hetkest möödunud üheksa aastaga on selle ratifitseerinud vaid 29 EN-i liikmesriiki 47st, ning vaid üks Euroopaväline riik - USA,» ütles Aleksejev.
Tema sõnul pole osalus konventsioonis sugugi kohustuslikuks tingimuseks osalusele rahvusvahelises võitluses küberkuritegevusega. Venemaa teeb diplomaadi kinnitusel sellist koostööd kahepoolsetel alustel paljude maailma riikidega, kaasa arvatud ENi liikmesriigid, ning see koostöö on toonud ka märkimisväärseid tulemusi.
«ÜROs edendame universaalse küberkuritegevusega võitlemise konventsiooni loomist. Sellises tähtsas asjas ei tohi dokumendid, mis pole üleüldist heakskiitu pälvinud isegi regionaalsel tasemel, globaalsest rääkimata, takistada edasiliikumist, tõhusamate ja vähem vastuoluliste vahendite väljatöötamist, et seista vastu kuritegevusele küberruumis,» kuulutas ta.
Rääkides Eestit 2007. aasta kevadel tabanud ägedatest küberrünnakutest ning kahtlustest, et Venemaa oli nende rünnakute taga, osutas diplomaat: «Alustan sellest, et Eesti võimud on ammu ja korduvalt tunnistanud mis tahes tõendite puudumist Venemaa või venemaalaste osaluse tõestamiseks.»
«Kaasaaegsed tehnoloogiad võimaldavad viia selliseid rünnakuid läbi isegi arvutiomanike teadmata, aga rünnak Eesti suhtes, leidis tõenäoliselt aset paljudest arvutitest ja kõige erinevamatest riikidest,» lisas ta.
«Me teadvustame selle uut tüüpi kuritegude liigi ohtlikkust. Venemaa jaoks on vastutegevus küberkuritegevusele ja eriti küberterrorismile üks välispoliitilisi prioriteete,» toonitas Aleksejev.
«Ainult pole vaja minna poliitilise konjunktuuri õnge ega otsida «vaenlaste salasepitsusi» sealt, kus on vaid meie kõigi jaoks ühine probleem, millega tuleb võidelda üheskoos,» kinnitas Venemaa esindaja.