/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/11/17/468618t1hc698.jpg)
Arhitektuurikriitiku ja Eesti arhitektuurimuuseumi endise direktori Karin Hallas-Murula arvates ei ole Eesti arhitektuuribürood oma väiksuse tõttu rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimelised.
Hallas-Murula: arhitektuuri konkurentsivõimet vähendab büroode väiksus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tähtsad nii-öelda sümbolehitised läksid ridamisi välisarhitektide kätte: Eesti Rahva Muuseum, rahvusringhääling, Tallinna uus raekoda,» ütles Hallas-Murula intervjuus BNSile. «Enamik neist on ju niisugused ehitised, kus Eesti arhitektid oleksid võinud välja tulla oma sõnumiga. Aga kui büroos on viis või seitse inimest, siis paratamatult ei suudeta konkureerida. Igaüks on nii suur isiksus, et teistega koos ka ei paindu tegema,» lisas Hallas-Murula.
Eesti arhitektuuri silmapaistvam pool on Hallas-Murula hinnangul väga särtsakas, koos selle heade ja halbade külgedega. «Eestile on üldiselt iseloomulik ja arhitektuuris eriti haarata Euroopast lennult kõike seda, mis sealt tuleb,» selgitas ta. «Väga paljus toimub see mõtlemata, kuhu ja milleks. Euroopa avanedes on järjest selgemini näha, kust on matti võetud, aga lihtne on öelda, et kõik teevad ju nii.»
«Üks arhitektuuriline monstrum, mida kusagil miljonilinnas tähelegi ei pane, võib Eestis terve linna ebameeldivaks muuta,» lisas arhitektuurimuuseumi endine direktor.