/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2014/05/25/3059380t1h57fd.jpg)
Riigikogu võttis täna vastu seadusemuudatused, mis annavad üleriigiliste valimiste korraldamise ülesande vabariigi valimiskomisjonilt (VVK) riigi valimisteenistusele.
VVK loovutab valimiste korraldamise riigi valimisteenistusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seaduse vastuvõtmist toetas 59, selle vastu oli 29 ja erapooletuks jäi kaks riigikogu saadikut.
Parlamendi põhiseaduskomisjon põhjendas VVK ülesannete ja pädevuse muutmist kasvanud töömahuga: kui 1990. aastatel said VVK liikmed sekretariaadi abiga valimisi korraldada oma põhitöö kõrvalt, siis praeguseks on komisjoni koormus märgatavalt kasvanud. Lisaks juriidilistele teemadele peab VVK tegelema ka tehniliste ja logilistiliste küsimustega, samuti näiteks IT-lahenduste väljatöötamise ja rakendamisega.
Viimase kümmekonna aastaga on VVK ülesannetele lisandunud Euroopa Parlamendi valimiste korraldamine ning haldusreformi käigus on omavalitsuste liitumisel ette näha täiendavaid kohalike volikogude valimisi. Ka on muutunud hääletamise kord, pikenenud hääletamise aeg, lisandunud uued hääletamisviisid ja kasvanud valijate ootused.
Nii on põhiseaduskomisjoni sõnul tekkinud olukord, kus VVK seitsmel liikmel ei ole võimalik kõigi küsimustega sisuliselt tegeleda. Faktiliselt lahendabki igapäevaseid korralduslikke küsimusi riigikogu kantselei valimiste osakond ja VVK sekretariaat, kel aga puudub praegu iseseisev otsustamisõigus.
Seadusemuudatuste kohaselt jääb VVK ülesandeks edaspidi hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemine, kaebuste lahendamine ja valimiste järelevalve, valimiste korraldamisega hakkab aga tegelema riigikogu kantselei struktuuriüksusena loodav, ent iseseisvalt tegutsev riigi valimisteenistus. Valimisteenistuse juhi ja asejuhi nimetab ametisse riigikogu kantselei direktor kooskõlastatult VVKga. Põhiseaduskomisjoni kinnitusel ei too muudatus kaasa uute töökohtade loomist ega täiendavat eelarvekulu.
Maakondades ning Tallinnas ja Tartus asuvad valimisi maakonnakomisjonide asemel korraldama 17 maakondlikku valimisjuhti, kelleks enamasti on maa- või linnasekretärid. Valimisjaoskondades jäävad hääletamist korraldama jaoskonnakomisjonid, mille liikmed nimetab endiselt kohalik volikogu.
Ümberkorralduste tõttu muutub ka kaebuste esitamise kord. Kui seni tuli kaebus esitada maakonna valimiskomisjonile, mille otsuse võis vaidlustada vabariigi valimiskomisjonis, siis edaspidi saab kaebuse esitada otse VVK-le. Komisjoni otsuse saab omakorda vaidlustada riigikohtus.
Lisaks kirjalikule kaebusele tekib valijal õigus esitada valimiskorralduse puuduste kohta valimisteenistusele vabas vormis avaldus, mida saab teha ka telefoni teel. Põhiseaduskomisjoni hinnangul võimaldab see probleemid senisest kiiremini lahendada, ilma et peaks esitama ametliku kaebuse.
Muudatused jõustuvad 2017. aasta jaanuaris, mis tähendab, et järgmised, sama aasta 15. oktoobril aset leidvad kohalikud valimised toimuvad juba uue korra järgi.