Kapo: radikaalsuse ilmingud Eesti moslemikogukonnas sagenevad

Terrorismi toetamises süüdimõistetud Roman Manko tegi kohtusaalist lahkudes vastuolulise žesti, tõstes üles oma nimetissõrme. Kui islamiusuliste jaoks tähistab see žest, et on olemas vaid üks Jumal – Allah –, siis äärmusrühmituse ISIS võitlejad demonstreerivad sel moel ka soovi hävitada kõik läänelik ning ihalust valitseda maailma. Foto: Tairo Lutter

Ehkki kaitsepolitsei hinnangul on Eesti moslemikogukond üldiselt rahumeelne, siis leiab kapo, et radikaalsuse ilmingud kogukonna liikmete seas pigem sagenevad.

Kaitsepolitsei aastaraamatus tuuakse välja, et ehkki moslemikogukond on üldiselt rahumeelne, siis sisemiselt ollakse rahulolematud. Eri huvirühmade vahel on pinged pigem süvenenud ja koondunud Tallinna Keevise tänava islamikeskusesse. Neid põhjustab keskuse juhtkonna läbipaistmatus ja väidetavalt omakasupüüdlik juhtimisstiil.

Mullu kevadel loodi uus sihtasutus Eesti Islami Keskus, mis võttis üle hoone halduse. Sellega ei olnud rahul aga senine keskuse juhtkond, kes tajus toimunut keskuse ülevõtmisena.

Mullu pälvisid Eesti moslemid enam tähelepanu ka meedias, kui mitmel korral kommenteerisid Eesti moslemiliidrid maailmas toimunud terroriakte ja põgenikega seotud küsimusi, hindab kapo.

Veel kommenteeriti näiteks naiste nägu katvate riideesemete keelustamise kavatsust, probleeme islamikeskuses, soovi ehitada Eestisse mošee, radikaalsuse ilminguid, Eesti endise elaniku Abdurrahman Sazanakovi tegevust Süürias ja esimest islamiterrorismi toetamise kriminaalmenetlust.

Kapo hinnangul kõnelesid moslemiliidrite kommentaarid pigem soovist ennast probleemidest distantseerida kui valmisolekust nendega tegeleda ning äärmuslike vaadetega isikud õigele teele juhatada.

Ajakirjanike küsimustele seoses Sazanakoviga ei soovitud esialgu vastata ning hiljem nenditi, et tegu oli isikuga, kes ei jäänud mitte millegi kahtlasega silma, kes oli tavaline moslemikogukonna liige, kirjutab kaitsepolitsei.

Mullu üritati Tartus taasavada moslemite palveruumi. Selle käigus esines kapo jaoks ärevaks tegevaid asjaolusid – initsiatiiv ja osaline rahastus tuli välismaalt. Lisaks puudub palvusteks vajaliku kvalifikatsiooniga islamivaimulik.

Kasutuses terroriorganisatsioonide sümboolika

Radikaalsuse ilmingud Eesti moslemikogukonna liikmete seas kapo hinnangul sagenevad. See väljendub valdavalt terroriorganisatsioonide sümboolika näitamises. Seda õigustatakse kapo kinnitusel väidetega, et tegu ei ole terroriorganisatsioonide sümboolikaga, vaid sümboolikaga, mis seondub kõigest islami kui religiooniga ega ole seotud terrorismiga. Samas kasutavad selliseid sümboleid just terroriorganisatsioonid ja nende toetajad ning see omakorda hirmutab inimesi.

Kapo hinnangul üritatakse sellise tegevusega kompida ja nihutada ühiskonna ja õiguskaitseasutuste taluvuspiiri.

Kapo soovib, et moslemikogukond võtaks radikaliseerumise ennetamisel ja pärssimisel suurema vastutuse. Et muredega tegeletaks ning vägivallast innustunud inimesed juhitaks tagasi rahumeelsele teele. Kapo rõhutab, et probleem ei lahene, kui seda ei tunnistata ja otsitakse moslemikogukonna väliseid süüdlasi ja vastutajaid. Kapo hinnangul on üksikud Eesti moslemid ka üha huvitatud kriisikolletesse reisimisest.

Samas toonitas kapo peadirektor Arnold Sinisalu, et kõiki mosleme ei ole vaja kohelda potentsiaalsete ohuallikatena. Radikaliseerunud või radikaliseerumas on üksikud inimesed.