Võimupoliitikud usuvad, et neil on trahvide kahekordistamiseks hääled koos

Foto: Tairo Lutter

Koalitsioonierakondade poliitikud loodavad kolmapäeval varasematest kõhklustest hoolimata vastu võtta seadusemuudatused, mis tõstavad väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suuruse neljalt kaheksale eurole.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees, õiguskomisjoni kuuluv Valdo Randpere nentis, et elus ei ole midagi kindel ja varemgi on olnud 51 häält nõudvaid eelnõusid, mis on jäänud lõpphääletusel vastu võtmata. «Mitte isegi sellepärast, et keegi vastu on, vaid see lihtsalt nõuab alati väga head distsipliini, et kõik sel hetkel saalis oleks,» rääkis ta, kuid kinnitas, et eeldab siiski, et trahve puudutav eelnõu saab kolmapäeval riigikogu heakskiidu.

Reformierakonna saadikutele, kes veel hiljuti sedavõrd järsku trahvitõusu ei toetanud, soovis Randpere meenutada, et riigikogus saab muudatusettepanekuid esitada eelnõu esimese ja teise lugemise vahel. «Mõned inimesed olgu nüüd ausad ja tunnistagu, et nad magasid selle maha,» ütles ta.

Samuti meenutas ta, et algselt pidi eelnõu lõpphääletusele tulema juba 23. märtsil, kuid õiguskomisjoni ettepanekul võeti see päevakorrast välja, et komisjon saaks justiitsministriga kohtuda ning arutada trahvipoliitikas kavandatavaid muudatusi. Randpere sõnul kinnitas ministeerium, et plaanib läbi viia väärtegude revisjoni, mille käigus vaadatakse üle, millised teod peaksid üldse olema väärteokorras karistatud, kui palju peaks olema hoiatusi ja hoiatustrahve ning millised peaksid olema alaealistele määratavad karistused.

«Eeldan, et enamik inimesi nendest vähestest, kes olid kõhklevad enne, on saanud vastused oma küsimustele ja näinud ka ära, et selle eelnõu esmane eesmärk ei ole kaugeltki mitte täita riigieelarvet, vaid ennetada ohtusid, mis ühiskonnas võivad tekkida,» ütles ta.

Randpere sõnul on samas ka oluline, et väärteotrahvide suurust ei ole tõstetud 15 aastat. Õiguskomisjonis leitigi tema sõnul, et edaspidi võiks trahvimäärad üle vaadata näiteks iga viie aasta järel. «Kui sa 15 aastat ootad, siis on selge, et muudatus tuleb väga suur,» nentis ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni esimees Andres Anvelt uskus samuti, et justiitsminister Urmas Reinsalult saadud lubadused on muutnud seni kahtleval seisukohal olnud sotsiaaldemokraatide meelt ning trahvieelnõu kolmas lugemine lõpeb positiivselt.

«Saime Reinsalult selged lubadused koalitsioonileppe järgmiste punktide osas, et sügiseks tuleb ta välja väärteo täiendava regulatsiooniga, kus ühtpidi raskemad väärteod seatakse sõltuvusse sissetulekust ja kergemate puhul minnakse üle hoiatustrahvide süsteemile,» ütles Anvelt.

Isamaa ja Res Publica Liidu saadikurühma esimehe Priit Sibula sõnul räägiti eelnõu hääletusest tänahommikusel fraktsiooni koosolekul ning kõik kohaolijad lubasid eelnõu kolmapäeval toetada.

Koalitsioonierakondadel on riigikogus kokku 59 häält. Ainsana viibib kolmapäevase hääletuse ajal ametlikus lähetuses väliskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Sven Mikser.

Eelnõu järgi tõuseb karistusseadustikus väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suurus neljalt kaheksale eurole. Juba sel aastal arvestatakse riigieelarves trahvidest laekuva 10 miljoni lisaeuroga.

Trahviühiku tõusu põhjendatakse asjaoluga, et alates 2001. aastast pole need sama hästi kui tõusnud ning neil pole korrarikkujaile enam distsiplineerivat mõju. Viimane kosmeetiline muudatus tehti Eesti ühinemisel euroga 2011. aastal, kui trahviühik ümardati 3,8-lt neljale eurole.

Kui riigikogu võtab muudatused vastu, jõustuvad need tänavu mais.