Päevatoimetaja:
Margus Martin

Vabamu nimi saab okupatsioonide ajale viitava täienduse (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Okupatsioonide muuseumist saab pärast ümberkorraldusi Vabamu.
Okupatsioonide muuseumist saab pärast ümberkorraldusi Vabamu. Foto: Okupatsioonide muuseum

Kuna Okupatsioonide muuseumi nimetamine Vabamuks sai mitmelt poolt kriitikat, lubavad muuseumi juhid, et Vabamu nimi saab okupatsioonide ajale viitava täienduse.

Pühapäeval kohtus Tallinnas SA Kistler-Ritso Eesti nõukogu, et arutada Okupatsioonide muuseumiga seotud arendusplaane. Kohtumise keskseks teemaks oli koos ajaloolastest kuraatorite ning KOKO arhitektidega muuseumi uue ekspositsiooni sisu kavandamine. Kinnitati ekspositsiooni laienemine - 2018. aastal uue sisuga avatavas muuseumis suureneb lähiajaloo ekspositsioon nii pindalalt kui temaatiliselt. Muuseumi ekspositsiooni osad on okupatsioon, vastupanu, vabaduse taastamine ja vabaduse hoidmine. Ekspositsiooni ala kahekordistub, mille tulemusena saab rääkida Eesti rahva loost okupatsioonidest vabaduseni põhjalikumalt ja kaasahaaravamalt.

Muuseumi asutaja Olga Kistler-Ritso tütre, SA Kistler Ritso Eesti nõukogu juhi Sylvia Kistler Thompsoni sõnul oli ema suurim soov, et tema annetuse toel sünniks maja, mis räägib vabadusest. «Muuseumi eesmärk on aidata inimestel mõista, et vabadus ei ole iseenesest mõistetav, vaid seda tuleb hoida ja kaitsta. Saame okupatsioonide all kannatanuid ja hukkunuid austada kõige enam sellega, et hoiame nende lood elavana tulevaste põlvkondade jaoks,» lisas Kistler Thompson. 

Teiste teemade hulgas keskenduti ka muuseumi nimega seotud diskussioonile ja otsiti ühiselt võimalusi, et nimi arvestaks nii laienevat sisu kui ka ekspositsiooni tuumaks jääva okupatsioonide aja kajastamist.

Sylvia Kistler Thompsoni sõnul on tema perekonna ja muuseumi meeskonna jaoks oluline arvestada muusemi arendusplaanidele antud tagasisidet. «Meie eesmärk on, et muuseum looks põlvkondade vahel silla, et edasiantavad lood ühendaks, mitte ei lõhestaks,» lisas muuseumi asutaja tütar. 

Järgmisel kahel päeval kohtuvad nõukogu liikmed ja muuseumi juht Merilin Piipuu mitmete huvirühmadega, teiste seas vabadusvõitlejate ja represseeritute esindajatega. Üheskoos soovitakse leida Vabamu nimele laiendit, mis kõnetab eri põlvkondi. «Oluline on, et see maja kõneleks okupatsioonide ajal represseeritutega ja neil oleks koht, kus mälestada ja meenutada. Samavõrra oluline on aga olla ka aktiivne teadmiste andja ning hariduskeskus nooremale põlvkonnale, kellel okupatsiooniga isiklikku kokkupuudet ei ole,» selgitas muuseumi juhi Merilin Piipuu.

Piipuu sõnul on ekspositsiooni uuendamise peamine eesmärk panna inimeste lood kõnelema ja olla nii kohtumispaigaks kui mõtestamiskohaks. «Okupatsioonide, võõrvõimule vastupanu ja vabaduse taastamise lood ei tohi jääda klaasi taha tolmu koguma,» toob ta välja arendustöö eesmärgi.

Muuseumi ekspositsiooni uuendamise detailse plaani võttis 2015. aastal vastu muuseumi nõukogu. Nõukokku kuuluvad Olga Kistler-Ritso tütar Sylvia Kistler Thompson, Stanfordi Ülikooli raamatukogu juht Michael Keller, Kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa, endine Lennusadama juht Ott Sarapuu ja ettevõtja Sten Tamkivi.

Okupatsioonide muuseum on 2003. aastal asutatud lähiajaloole keskenduv muuseum ja suurim eraannetusel loodud mäluasutus Eestis. Muuseumi asutas ja seda haldab SA Kistler-Ritso Eesti, mis saab iga-aastast tegevustoetust kultuuriministeeriumist. Uuenenud ekspositsioon avatakse 2018. aastal kingitusena Eesti 100. sünnipäevaks. Kõikidel inimestel on võimalus kaasa lüüa ja toetada plaanide teostamist ka rahaliselt. Ühisrahastuse idee eestvedajad on president Toomas Hendrik Ilves, välisminister Marina Kaljurand, vabakonna eestkõneleja Urmo Kübar, Eesti suursaadik USAs Eerik Marmei ja ettevõtja Taavet Hinrikus.

Tagasi üles