Vahur Made: nullindaid iseloomustas autoritaarsuse taastõus

Vahur Made. Foto: Raivo Tiikmaa

Postimees.ee küsib täna Eesti helgematelt peadelt, mille poolest jäi neile meelde lõppev kümnend. Eesti Diplomaatide Kooli asedirektori Vahur Made arvates andsid nullindatel maailmas tooni autoritaarsuse tõus, Hiina esiletõus ja liberalismi asendumine realismiga.

- Millega läheb teie hinnangul ajalukku lõppev kümnend: teie erialal, Eestile, maailma mastaabis? Palun kirjeldage lähemalt mõnd endale hingelähedasemat sündmust.

Lõppevat kümnendit on tihti üritatud võrrelda 1930. aastatega. 21. sajandi nullindad olid maailmapoliitikas rõõmu ja lootuse ajastust väljumise, demokraatia ja globaalse maailmamajanduse ebakindluse ning autoritaarsuse taastõusu kümnendiks. Autoritaarsus on täna palju tõsiseltvõetavam ja legitiimsem riigivalitsemise mõttesuund, kui 2000. aastal. Kindlasti ei ütle Eesti ja teised lääneriigid enam nii veenvalt autoritaarsete režiimide vastu sihitud kriitilisi sõnu, kui tegime seda 1990. aastatel.

Autoritaarsete riikide juhid seevastu võivad taas palju julgemalt öelda, et nende valitsemine on tark, stabiilsust ja korda loov ning majanduselegi kindlust ja kasvu pakkuv. Me kuulame neid, noogutame ning pakume laiapõhjalist koostööd.

Rahvusvaheliste suhete teoorias räägitakse mittepolaarsusest. Kõik sõltuvad kõigist ja vajavad juurdepääsu kõigi ressurssidele. Samas ütlevad teoreetikud ka, et realism on ainus rahvusvaheliste suhete teooria. Realism – see tähendab jõud, võim ja valitsemine – on ainus tõeline maailmapoliitika. Liberalism ja kõik muu on vaid filosoofiline mõtteharjutus.

Analüütikud räägivad sinopolaarsest ehk Hiina-kesksest maailmast. See kas juba on sündinud või näeme seda kujunemas lähemate kümnendite jooksul. Eks seegi tugevdab väga oluliselt autoritaarsuse tähtsust maailma asjade üle otsustamisel.

Kõige öeldu taustal oli Eesti jaoks oluline NATOsse astumine 2004. aastal. Eestil on ja jääb siin tänuvõlg USA presidendi George W. Bushi ees. Kõige rohkem hinge läksid mulle aastad 2001, 2003 ja 2005, mil meie perre sündisid kolm poega.

- Kui mõelda Eesti ajaloole, siis kuidas teile tundub – milline kümnend on meile olnud üleüldse läbi aegade kõige edukam? Miks?

21. sajandi nullindad justkui taotleksid endale Eesti ajaloo kuldajastu auhinda. Samas teame me 13. sajandi Liivimaa ristisõdade eelsest ajast niivõrd vähe midagi ajalooliselt konkreetset, et kogu Eesti ajaloo ulatuses kümnendeid võrrelda on võimatu. Ma arvan siiski, et nii kaugemas kui lähemas minevikus on olnud kümnendeid, mil eestlased on saanud Eestis toimuvat enamgi määrata kui praegu.

- Mida ootate uuelt kümnendilt?

Et sama küsimus 2020. aastal kõlaks ühtviisi meelelahutuslikult ja turvaliselt.