Ministeerium näeks tihedamat koostööd turvaettevõtete ja politsei vahel

Turvatöötaja. Foto: G4S

Siseministeeriumil on kavas uuendada turvaseadust, et turvaettevõtjad saaksid tulevikus efektiivsemalt tegutseda ja turvateenus muutuks kvaliteetsemaks. Peamiseks muudatuseks oleks tihedam koostöö turvaettevõtete, politsei ja kohalike omavalitsuste vahel.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre sõnas, et praegune turvaseadus on kehtinud üle kümne aasta sisuliselt samal kujul. Samal ajal on aga vastu võetud ja jõustunud olulised turvaettevõtlust puudutavad riiklikud ja ELi ülesed õigusaktid. Seega vajab turvaseadus värskendamist.

Veldre sõnul muutuks seadusuuendusega turvateenuste osutamine kvaliteetsemaks ning tagaks ka tihedama koostöö turvaettevõtete, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vahel.

Turvaregulatsioonide uuendamise vajadust on märkinud ka Eesti Turvaettevõtete Liit. Liidu tegevdirektori Kaupo Kuusiku sõnul on turvaseadust püütud uuendada juba vähemalt kolm aastat. «Eks seal ole mingisugused asjad ajale jalgu jäänud. Meetodid ja taktika ei kajastu seaduses. Tehnika areneb. Näiteks juhtimiskeskused, mis vanasti olid väga suure tähtsusega, enam ei ole,» ütles ta.

Õigusaktidest enim mõjutab turvateenuste osutamist korrakaitseseadus. «Viimasesse on sisse kirjutatud võimalus, et riik saab turvaettevõtteid avaliku korra tagamisse kaasata, ent puuduvad rakendusaktid,» märkis Kuusik, et selleks ongi muudatusi vaja. 

«Kõige olulisem on, et turvatöötajad saaksid vajadusel politseid abistada, kuid sellisel juhul peaksid neile kehtima teistsugusemad õigused kui praegu. Neile oleks vaja täiendavat väljaõpet, nii vaimset kui ka füüsilist,» rääkis ta.

Vaja ümberkoolitamist

Veldre kinnitas, et turvatöötajate tase peab tõusma. «Tulevikus peab Eestis turvaettevõtete pakutud teenus olema kvaliteetsem ja usaldusväärsem ning kohaliku omavalitsuse, politsei ja turvaettevõtete koostöö sujuvam ja tulemuslikum. See ei tähenda, et politsei roll jääb väiksemaks, kuid tööjaotus muutub selgemaks,» selgitas ta. 

Kokkuvõttes kehtestataksegi turvaettevõtetele ja sisevalveüksustele selgemad nõuded ning turvatöötajaid hakatakse liigitama vastavalt pädevustele. Samuti sätestatakse selgemini turvatöötajate õigused ja nende volitamine politsei poolt.

Selle tulemusena suudavad turvaettevõtted Veldre sõnul efektiivsemalt tõkestada ründeid objektidele ning politsei ja kohalikud omavalitsused saavad senisest enam kasutada turvatöötajaid avaliku korra rikkumiste tõkestamises.

«Kui tahame, et turvaettevõtted avalikku korda panustaksid, peavad neile seatud olema kõrgemad nõuded - vaja on põhjalikumat koolitust. Samuti peame tegema rohkem riiklikku järelevalvet,» kinnitas Veldre.

«Pakutud teenus peab olema tasemel, et inimesed ei peaks pettuma,» toonitas ta ja tõi näiteks, et hetkel nähakse kõiki turvatöötajaid ühtemoodi. «Turvateenused ei ole eristatavad, kuid samas on turvatöötajad selgelt erineva taustaga. Kui võrrelda turvatöötajat poes ja neid, kes abistavad politseid või kohalikku omavalitsust, siis viimased peavad kindlasti tugevama väljaõppega olema,» rääkis ta.

Kas turvatöötajaid on tulevikus rohkem vaja, sellele Veldre vastata ei osanud. «Ma ei tea, kas neid on vaja vähem või rohkem, kuid paljud neist vajaksid ümberkoolitamist,» rõhutas ta.

Hetkel tegeleb Eestis otseselt turvateenuse osutamisega umbes 4000 inimest.

Siseministeerium esitas täna turvaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamiseks politsei- ja piirivalveametile, turvaettevõtete liidule, kaubandus- ja tööstuskojale, õiguskantslerile, Eesti Pangale ja Sisekaitseakadeemiale. 

Kui kõik osapooled on arvamust avaldanud ja ettepanekud teinud, teeb siseministeerium analüüsi ja alles seejärel koostab eelnõu.