Tõenäolisim lahendus erakoolide rahastamiseks: tuleb üleminekuaasta

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tõenäoliselt eelistatakse erakoolide rahastamise lahendusena üleminekuaastat, mil kohalikud omavalitsused ja koolid saaksid oma tegevuse ümber korraldada.

Üleminekuajal maksaks riik kohalikele omavalitsustele erakoolide toetamiseks vähendatud mahus toetust, samal ajal saaksid omavalitsused hinnata, kas ja milliseid erakoole neil on oma koolivõrgu mitmekesistamiseks tarvis.

Üleminekuaastal eraldaks riik omavalitsustele tegevustoetuseks vähem raha kui siiani. Näiteks kui tänavu on kogusumma 7,2 miljonit eurot, võiks järgmisel aastal see jääda 3-3,5 miljoni piiresse.

Seda varianti on arutatud kultuurikomisjonis ning Postimehe allikad ütlesid, et see näib olevat kõige enam toetust saanud lahendusvariant.

«Ma loodan siiralt, et kultuurikomisjonis on võimalik kokku leppida mõistlik üleminekuperiood valitsuse ettevalmistatud põhimõtete ellurakendamiseks,» osutas ka kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv eile riigikogus peetud arutelul. 

Randjärv ütles Postimehele, et loodetavasti õnnestub erakoolide rahastamist puudutav eelnõu lõpuni menetleda kevadise istungjärgu jooksul, seega hiljemalt juuni keskpaigaks. Kui pikk see üleminekuperiood võiks olla - kas aasta, kaks või kolm - ei tahtnud ta pakkuda: «See lepitakse komisjonis kokku.»

Randjärve sõnul oleks mõistlik anda lõpptulemusena kohalikule omavalitsusele kaalutlusõigus kaasa rääkida tulevaste erakoolide loomise juures, sest kui omavalitsus on sõlminud kooliga kokkuleppe, tekib tal ka kohustus seda toetada.

«Tõepoolest, me kutsume üles kohalikke omavalitsusi kohtlema kõiki lapsi võrdselt, sest kohalikule omavalitsusele laekub maksumaksja raha, mille eest on siis eraldatud n-ö see hariduskomponent, millega on võimalik erakoolide tegevuskulusid täna toetada. See on minu seisukoht,» ütles Randjärv riigikogus. 

Enamik omavalitsusi on erakoolide rahastamise jätkamise poolt, küsimus võib tekkida vaid mõne üksiku erakooliga.