Vallavanem: demokraatiat on rohkem, kui michalid-rosimannused-lengid ei istu igal võimutoolil

Jaanus Männik Foto: Peeter Langovits

Pärnumaal asuva Surju vallavanem, kunagise Rahvaliidu saadikuna aastaid riigikokku kuulunud Jaanus Männik saatis parlamendi põhiseaduskomisjonile emotsionaalse pöördumise, kus väljendas vastuseisu esimese lugemise läbinud eelnõule, mis annaks riigikogu liikmetele taas võimaluse kuuluda samaaegselt linna- või vallavolikokku.

Praegu parteitu Männik märkis, et kui eelnõu eesmärgiks on nimetatud soovi anda riigikogu liikmetele taas võimalus oma elukohajärgse omavalitsuse elu korraldamisel kaasa rääkida, siis tema hinnangul on probleem suuresti otsitud.

«Kui riigikogu liikme puhul pole tegemist nii-öelda külalisesinejaga, vaid ringkonnamandaadi pälvinuga, kohaliku arvamusliidriga, pole tal oma asjalike mõtete avaldamise ning kohaliku võimuga ja valijatega suhtlemisega piiranguid ega raskusi. Pealegi sätestab põhiseadus võimude lahususe, sealhulgas kohaliku omavalitsuse iseseisvuse kõigi kohaliku elu küsimuste otsustamisel ja korraldamisel,» kirjutas ta komisjonile saadetud pöördumises.

Tema sõnul on võimumonopoli soov, et mitte öelda haiglaslik võimuiha, olnud alati see, mis tekitab riigikogu osas liikmetes ja parteides tahtmise istuda ühtede inimestega ühtaegu parlamendis, kohalikes volikogudes, riigiettevõtete nõukogudes, spordiliitudes ja mujal. Tema sõnul on võimukamad erakonnad seda 25 iseseisvusaasta jooksul alati taotlenud.

Praegune olukord, kus päris igas pulmas peigmees olla ei saa, saavutati Männiku sõnul sajandivahetuse paiku. «Pole ju raske mõista, et peigmehi-pruute (demokraatiat, mõtlejaid, osalejaid, otsustajaid, vastutajaid, ideede konkurentsi) on siis rohkem, kui ühedsamad michalid-rosimannused-lengid igal peiu-pruudi ehk võimutoolil ei istu,» kirjutas ta.

Ühtlasi ennustas Männik, et kui eelnõu võetakse vastu, haldusreformi käigus muudetakse vallad-linnad maakonnasuuruseks ning võim jääb nendes paari partei kätte nagu praegu riigis ja pealinnas, võtaksid võimuerakonnad ette järgmised sammud, sealhulgas ühitaksid kohalike ja riigikogu valimiste toimumisaja ning lubaksid sama nimekirjaga mõlematel valimistel kandideerida. Kandideerijate ees- ja põhiosas oleks tema hinnangul sel juhul «üleriigilised bossid ja broilerkonnad».

«Vabandatagu minu robustset otsekohesust, mis ometigi on kantud demokraatlikust heasoovlikkusest ja parlamendi kõrge autoriteedi taotlusest,» kirjutas Eesti Maaomavalitsuste Liitu (EMOL) kuuluva Surju vallavanem ning kutsus riigikogu liikmeid mõistlikkusele ja soliidsusele.

Põhiseaduskomisjonile saatis plaanitava seadusemuudatuse kohta arvamuse ka EMOLi tegevdirektor, Reformierakonda kuuluv Ott Kasuri, kelle hinnangul ei ole riigikogu liikmetele paralleelselt volikogu liikme staatuse võimaldamine praeguses situatsioonis ilmselt mõistlik.

Ta märkis, et ühelt poolt seoks kavandatav muudatus riigikogu liikme mandaadi veidi enam oma tegeliku elukohaga ja annaks parema pildi tegelikkusest, teisalt aga, kui riigikokku saab jätkuvalt kandideerida suvalises piirkonnas, poleks sellest kasu.

«Miinuspoolel on see, et kohalik volikogu, kui see on väiksem maakoht, muutub poliitilisemaks erakondlikus mõttes, mis võib rõhuasetuse kohaliku elu küsimuste lahendamiselt viia mujale. Kohalikku osalusdemokraatiat võib mõjutada ka see, kui  demokraatlikes otsustusprotsessides kohalike osalejate arv lõppkokkuvõttes väheneb või kui näiteks mõnes volikogus kujuneb suhteliselt suur riigikogu liikmete osakaal,» kirjutas Kasuri, kelle sõnul on riigikogu liikmetel alati kohalike olude ja vajaduste kohta võimalik soovi korral infot saada oma valimisnimekirja kaaslastelt.

Samuti viitas ta Eesti põhiseaduse kommenteeritud väljaandele, mille kohaselt on mandaatide ühitamine siiski põhiseadusest tulenevate huvide konflikti vältimise ja vertikaalse ning personaalse võimude lahususe põhimõtetega vastuolus.

Põhiseaduse kommentaaridele ja õiguskantsleri kunagisele seisukohale viitas ka Eesti Linnade Liidu tegevdirektor, keskerakondlane Jüri Võigemast, kelle sõnul ei soovi liit öelda, et mandaadid ei võiks olla ühitatavad, küll aga juhtida tähelepanu, et on kaalukaid allikaid, mis varem on ühitatavuse probleemile viidanud.

Parlamendi põhiseaduskomisjon hakkab eelnõule laekunud tagasisidet ja ettepanekuid arutama järgmisel esmaspäeval.

Praeguse kahel toolil istumise keelu tühistamist näeb ette Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu eelmisel kevadel sõlmitud koalitsioonileping. Koalitsioonisaadikud on varem öelnud, et tahavad muudatuse riigikogus vastu võtta juba sel poolaastal.

Praeguse eelnõu järgi peaks muudatus kehtima hakkama päev pärast järgmisi, tuleva aasta 15. oktoobril toimuvaid kohalikke valimisi.