/nginx/o/2012/05/18/1112944t1hc472.jpg)
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi allkirjastas määruse muudatused, millega saavad õpetajad õppekirjanduse loomises järjepidevalt kaasa rääkida. Nii toetatakse õppekirjanduse kvaliteedi tõusu ja teadlikumat tellimist.
Õpetajad saavad õpikute avaldamise eel sõnaõiguse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul peab tulevikus loodavale õppekirjandusele ühe retsensiooni tellima sobivalt aineühenduselt. «Kirjastustel on nüüdsest kohustus retsensioonid avalikustada. See annab koolidele ja õpetajatele rohkem infot õppekirjanduse sisu ja kvaliteedi kohta. Retsensioonid peavad väljaandjad tegema kättesaadavaks digitaalse õppevara portaalis e-Koolikott,» märkis minister Ligi.
Seni oli kirjastustel kohustus tellida uuele õppekirjandusele retsensioon kahelt eksperdilt, kuid selget nõuet selle avalikustamiseks ega õpetajate aineühenduste kaasamiseks ei olnud.
«Uued reeglid annavad suurema kindluse, et tellitav õppekirjandus vastab õpilaste ja õpetajate vajadustele. Samuti kasvab läbipaistvus õpikuturul, mis on oluline kasvõi seetõttu, et valdav osa õppekirjandusest tellitakse avaliku raha eest,» märkis minister Jürgen Ligi.
Muudatustega antakse aineühendustele ka rohkem erinevaid võimalusi retsensiooni koostamiseks. Retsensiooni aluseks võib edaspidi olla näiteks praktiline koolikatsetus või võib selle koostada ka mitu inimest ühiselt, mis tagab laiema ja mitmekülgsema arutelu õppekirjanduse üle.
Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhi Krista Saadoja sõnul aitab aineühenduse poolne retsenseerimine lisaks sisulistele parendustele kaasa nõudluse teadlikumaks muutumisele. «Aineühenduse hinnang on õpetaja jaoks kvaliteedimärk, mida ta usaldab ja millest saab tellimisel lähtuda,» lisas Saadoja.
Aineühendused, mis koondavad vastavate ainete õpetajaid, on konsultatsioonidel muudatusi toetanud. Senise süsteemi probleemina on välja toodud, et õppekirjandus ei vasta tihti õpilaste ja õpetajate vajadustele ega toeta õppekava ellu viimist parimal võimalikul moel.