/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/11/24/472683t1h8f98.jpg)
Valitsus kinnitas täna riigikaitse strateegia – esimese riigi strateegilise alusdokumendi, mis käsitleb riigikaitset laiemalt kui pelgalt sõjalise kaitsena.
Eesti mõtestas riigikaitse laiemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ei ole vaja enam spontaanselt minna soola ja tikku otsima, vaid see on tagatud riiklikult,» piltlikustas kaitseminister Jaak Aaviksoo valitsuse pressikonverentsil seda, mida taoline laiem lähenemine sõja lähendes tagada aitab.
Tema sõnul on tänapäevased julgeolekuohud palju keerukamad kui kitsalt klassikalised sõjalised konfliktid, mistõttu peavad nendeks valmistuma kõik olulisemad riigiasutused.
«Asendades sõjalise kaitse strateegilise kava riigikaitse strateegiaga, võimaldab muudatus asuda realiseerima laiapõhjalist, erinevaid kaitsmist vajavaid valdkondi hõlmava strateegia koostamist, millesse on peale kaitseministeeriumi kaasatud ka teised ministeeriumid,» teatas Aaviksoo pressiesindaja vahendusel.
Riigikaitse strateegia vahetab välja senise sõjalise kaitse strateegilise kava, mis keskendus eelkõige Eesti sõjalisele kaitsmisele.
Uue strateegia kohaselt on riigi kaitsmine kõikide olulisemate Eesti riigiasutuste ülesanne, milleks tuleb valmistuda juba rahuajal.
Strateegia määratleb riigikaitse peamiste tegevussuundadena lisaks sõjalisele kaitsele ka tsiviilsektori toetuse sõjalisele kaitsele, rahvusvahelise tegevuse, sisejulgeoleku tagamise, ühiskonna elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamise ning psühholoogilise kaitse.
Strateegia lähtub põhimõttest, et kõik asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna eest sõjaajal, peavad nende eest vastutama ka rahuajal.
Seetõttu kaasatakse ministeeriumi pressiesindaja teatel strateegiaga riigikaitse pika-ajalisse planeerimisse lisaks kaitseministeeriumile ka kõik teised olulisemad riigiasutused.