/nginx/o/2013/09/13/2362634t1h73ae.jpg)
Siseministeeriumis küpseb plaan, mis näeb ette bürokraatliku väärteomenetluse vähendamist ja politsei inimressursi targemat kasutamist. Ministeeriumi lahendus aja kokkuhoidmiseks: osa väärteokaristuste asemel ootab patustajaid hoopis kiire hoiatustrahv.
«Bürokraatliku väärteomenetluse vähendamiseks tuleb tulevikus politsei inimressursi nutikamat ja mõistlikumalt kasutada, samas vajavad ka karistatavad valju karistuse asemel mõistlikumat suhtumist. Olen kindel, et suurem karistus mõjub suurte rikkumiste puhul, väiksemate karistuste korral pole mõistlik kaugemale ulatuvaid tagajärgi tekitada,» sõnas siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar.
Väärteomenetluse sees on praegu selline menetlusliik nagu kirjalik hoiatusmenetlus, mis puudutab näiteks sõidukite kiiruskaamerate postide trahve, ent siseministeeriumil on plaanis valmistada ette eelnõu, mis laiendaks sellist lähenemist suuremale osale väärteokaristustele. Väärteomenetlustes kasutatakse praegugi kiirmenetlust, kuid see on Kommusaare sõnul aeganõudev töö – vähemalt 20 minutit kulub sellele, et jõuda tõendist paberi vormistamiseni.
«Meie eesmärk on, et see menetlus oleks võimalikult kiire. Kui politseiametnik peab juba paberi tegema, siis võiks inimesele kohapeal vormistada kirjaliku hoiatusmenetluse otsuse, mis oma olemuselt ei peaks minema karistusregistrisse, vaid olekski pigem hoiatava loomuga,» selgitas ta.
Kui kavandatav jõustub, võivad inimesed rõõmustada ka selle üle, et iga pisirikkumine ei lähe enam automaatselt karistusregistrisse. Selline muudatus hoiaks ministeeriumi hinnangul kokku politseinike aega, sest praegu kulub neil kohapeal väärteomenetluse tegemiseks ja protokollimiseks hulk aega, Üks võimalikke aja kokkuhoidmise kohti on ka see, et väiksemaid trahve saab kohapeal politseinikule maksta.
Kavandatav muudatus puudutaks ennekõike väiksemaid rikkumisi, mille asjaolud on selged - näiteks punase tulega tee ületamine või lahtise turvavööga sõit. Selliste rikkumiste puhul peetakse oluliseks küll sekkuda, kuid ministeeriumi hinnangul piisaks ka näiteks suulisest hoiatusest.
Ja kui mõne puhul sellest ei piisa, kasutatakse esmast kirjalikku hoiatusmenetlust ning rikkuja saaks paberkujul meeldetuletuse. Kommusaar selgitas, et ilmselt oleks see rahaline karistus, rahaline trahv või kirjalik hoiatustrahv. «See ei pea olema suur, kuid see peaks märku andma, et kui tulevikus teed samasuguse rikkumise, võidakse alustada pikemat menetlust,» selgitas ta.