Helve Särgava toetab Reinsalu plaani roolijoodikute karistuste karmistamisel

Harju maakohtu éndine kohtunik Helve Särgava. Foto: Tairo Lutter

Endine esikohtunik Helve Särgava toetab justiitsminister Urmas Reinsalu kava karmistada raske liiklusõnnetuse põhjustanud roolijoodikute karistusi. Samas aga peab ta oluliseks alternatiivsete võimaluste kohaldamist, nagu seda on sõiduki konfiskeerimine või juhtimisõiguse äravõtmine.

Reinsalu kava vast kõige silmapaistvam muudatus on see, et kui kriminaalses ehk enam kui 1,5-promillises joobes juht põhjustab kannatanule raske kehavigastuse või surma, tõuseb seaduse järgi maksimaalne karistuspiir 12 vangla-aastale. Seni on seadus lubanud sama teo eest määrata kuni viieaastase vangistuse.

«Muudatus tähendaks, et kriminaalses joobes inimese surma põhjustamine oleks karistuse mõttes võrdsustatud tahtliku tapmisega,» selgitas Reinsalu. Tasub mainida, et ükski meie naaberriikidest sama põhimõtet ei kasuta.

Harju maakohtu endine esimees, ligi 40 aastat kohtunikuametit pidanud Helve Särgava tõdes, et joobes juhtimine on väikeses Eestis liiga ulatuslik probleem. «See on probleem, millega peab tegelema,» lisas ta.

Särgava sõnul ongi laual kaks võimalust – kas karmistada karistusi või leida alternatiivseid vahendeid. Viimase osas pakub ta omakorda välja kaks tema arvates kõige efektiivsemat vahendit, nagu juhtimisõiguse äravõtmine või auto konfiskeerimine.

«Arusaadav, et iga roolijoodiku juurde ei saa politseinikku seisma panna. Minu hinnangul peaks rohkem kohaldama sõiduvahendite konfiskeerimist. Ja konfiskeerimise võiks seadusandja teha lihtsamaks, nii et see ei eelda niivõrd pikka menetlust,» leidis kogenud kohtunik.

Mis aga puudutab hukkunuga liiklusõnnetuse põhjustanud roolijoodikute karistusmäära tõstmist, siis sellega on Särgava enda sõnul 101 protsenti nõus. «Mõistagi, iga karistus on hirmuvahend.»

«See on siiski sõnum, et kui inimene purjuspäi sõidab ja põhjustab kellegi surma, siis tuleb ikka päris mitmeks aastaks vangi minna. Ma ei arva, et see mingi imerelv on, sest imerelvasid ei ole meil karistuste puhul olemas. Aga ma loodan, et nii mõnigi hakkab rohkem mõtlema,» rääkis Särgava.

Kas üldse ja millist mõju avaldab karistuste karmistamine liikluskultuurile, saab tema sõnul hinnata alles siis, kui muudatused on läbi läinud ja ka esimesed karistused määratud. «Mõtlema hakatakse eelkõige siis, kui esimesed konkreetsed juhtumid on kõik kohtuinstantsid läbinud.»