/nginx/o/2010/11/16/468294t1hda60.jpg)
Kuna tüli erakoolide rahastamise üle on tõusnud taevani, pani Postimees kokku viis küsimust, mis võiksid vaidlustesse selgust tuua.
Viis ebamugavat küsimust Jürgen Ligile ja erakoolidele (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes toetab erakoole pärast kardetud seadusemuudatust?
Haridus- ja teadusministeerium soovib erakoolide toetamise muuta omavalitsustele vabatahtlikuks. Kui omavalitsused on tulevikus nõus vabatahtlikult erakoole toetama, siis probleemi pole ja kõik erakoolid elavad kenasti edasi.
Paraku on siin üks aga. Nimelt asuvad pooled erakoolidest Tallinnas. Pealinn on abilinnapea Mihhail Kõlvarti suu läbi nõus toetama kristlikke või erivajadustega lastele mõeldud erakoole. See tähendab, et ülejäänud Tallinnas tegutsevad erakoolid peavad õppemaksu tõstma tegevustoetuse jagu ehk peaaegu 90 euro võrra.
Kui kallid on meie erakoolid tegelikult?
Veebruari lõpp on imeline aeg, sest siis saabub tulumaksutagastus. Ja see käib ka erakooli õppemaksu maksnud lapsevanemate kohta, kes saavad tagasi 20 protsenti koolituskuludelt.
Lapsevanema õppemaks jõuab erakooli eelarvesse ja ülearune tulumaks makstakse talle tagasi riigieelarvest. Seega maksavad maksumaksjad kinni 20 protsenti erakoolide õppemaksust, erakoolide haridustoetuse (tänavu kokku 11,65 miljonit eurot) ja erakoolide tegevuskulude toetuse (7 miljonit eurot).
Milline on erakoolide olukord põhjamaades?
Esmalt rahast. Rootsis, Soomes ja ka näiteks Hollandis võib erakool küsida kas õppemaksu või piirduda ainult riigilt saadavaga. Küsida raha nii lapsevanematelt kui ka riigilt ei ole lubatud. Eestis sellist piirangut pole.
Teiseks lubadest. Soomes tuleb erakooli asutamiseks saada luba kohalikult omavalitsuselt. Luba andes vaatab omavalitsus, kas koolivõrk vajab täiendust. Boonuspunkte annab see, kui erakool eristub usulise kallaku või alternatiivpedagoogilise lähenemisega. Eestis võib luua erakooli ilma omavalitsuse nõusolekuta ning piisab sellest, kui on olemas ruumid, õppekava ja õpetajad.
Kellele kuulub koolimaja?
Erakoolide esindajate sõnul saavad munitsipaalkoolid oma kinnisvara tasuta, kuid erakoolid peavad hoonete eest maksma. Kuid see pole reegel. On erakoole, mis omavad koolimaja ja on ka selliseid erakoole, mis kasutavad omavalitsusele kuuluvat hoonet tasuta.
Erakoolide kinnisvaramured alates kommunaalkuludest ja remondist ning lõpetades rendiga peaks lahendama riigi makstav tegevuskulude toetus. Kui koolimaja rent on nii suur, et tegevuskulude toetusest jääb väheks, siis tuleb kukrut kergitada lapsevanemal. Kui tegevuskulude toetuse maksmine muutub omavalitsustele vabatahtlikuks, siis on võimalus, et see kulu jääb tervikuna lapsevanema kanda.
Möödunud aastal oli erakoolide tegevuskulu toetuse ülempiiriks 91 eurot kuus lapse kohta ning vaid mõned üksikud erakoolid piirdusid väiksema summaga. Tallinnas asuva munitsipaalkooli õppekoha keskmine tegevuskulu oli aga 58 eurot kuus. Haridustoetus ehk pearaha on erakoolidel ja munitsipaalkoolidel võrdne.
Kuhu kadus laste koolirõõm?
Vanalinna Hariduskolleegiumi eesti keele õpetaja Tiina Veismanni sõnul näitavad rahvusvahelised uuringud, et Eesti lapsed ei ole koolis õnnelikud ning riskikäitumises on nad Euroopa laste seas esirinnas. Kuna erakoolid pakuvad väiksemaid klasse ja teistsuguseid õppeprogramme, siis ei taha keegi, et nad ära kaoks. Kuid samas ütlevad isegi haridustöötajad, et erakoole ei tohiks ülal pidada munitsipaalkoolide arvel.