Täna kogunesid riigikogu aseesimehe Helir-Valdor Seederi kabinetti erakoolide eest seisvad kultuuriinimesed, et väljendada oma vastuseisu erakooliseaduse muutmisele, millega kaoks omavalitsuste kohustus maksta erakoolidele tegevustoetust.
Galerii: kultuuriinimesed andsid riigikogus üle avaliku kirja erakoolide kaitseks (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loetud minutid enne poliitikutega kohtumist ütles näitleja Indrek Sammul, et erakoolide eesmärk on mitmekesistada Eesti haridusmaastikku ning plaanitav tegevustoetuse kaotamine oleks suur löök. Sammuli hinnangul räägib erakoolide kasuks nende väiksus ning kompaktsus, mis aitab lapsele individuaalsemalt läheneda.
Sammul lisas, et tema arvates tegeletakse hetkel inimeste desorienteerimisega. «Räägitakse, et mujal see ei toimi. Tegelikkuses aga on Tallinna Ülikoolis tehtud doktoritöö, millest võib välja lugeda, et kõik Skandinaavia riigid toetavad munitsipaal- ja erakoole võrdsetel alustel.»
Aga mida tähendavad need põhjamaiselt võrdsed alused? Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Argo Kerbi sõnul on Soomes seadus selline, et kui erakool saab raha maksumaksjatelt, siis lapsevanemalt nad õppemaksu küsida ei või.
Riik maksab, omavalitsus maksab, lapsevanem maksab
Eesti erakoolid saavad aga lisaks omavalitsuse ja riigi rahale küsida ka lapsevanematelt õppemaksu. Õppemaks võib märkimisväärselt kasvada, kui erakoolidele tegevustoetuse maksmine kohalikele omavalitsustele taas vabatahtlikuks tehakse ja omavalitsus maksmisest keeldub.
Nii võib tekkida olukord, kus lapsevanem, kes maksab praegu õppemaksu näiteks 250 eurot, peab kusagilt leidma veel 88 eurot juurde. Riigikogus toimunud kohtumisel avaliku kirja ette lugenud näitleja Kersti Heinloo sõnul tähendaks õppemaksu tõstmine ilmselt seda, et paljud vanemad otsustavad kooli vahetada ning see tõstaks õppemaksu veelgi.
Samuti avaliku kirja üleandmisel viibinud Vanalinna Hariduskolleegiumi eesti keele õpetaja Tiina Veismanni sõnul on probleem lõpuks ka selles, et erakoolid on juba loodud ja lapsed on vastu võetud. «Me ei saa lastele öelda, et vabandust, eksisime, teie kooli ei ole vaja, minge kuhu tahate,» ütles Veismann.
Probleemidele erakoolidega viitab ka riigikontrolör Alar Karis, kelle hinnangul on tänase olukorra edasi kestmine rahaliselt kontrollimatu ja jätkusuutmatu. «Praegu on kohalik omavalitsus erakoolide tekkimise protsessist kõrvale jäetud – erakoolile loa andmisel ei ole vaja arvesse võtta, kas omavalitsusel on koolikohti kõigile lastele ja kui palju nendest kohtadest erakooli siirduvate laste arvelt tühjaks jääb,» lisas Karis.
Ja see toobki meid tagasi loo alguses mainitud Soome näite juurde. Seal on erakooli loomiseks vajalik kohaliku omavalitsuse nõusolek. Haridusministeerium nii kaugele ei läheks, aga kui erakool soovib saada omavalitsuselt raha, siis peaks sellele omavalitsusele jääma ka otsustusõigus, kui palju raha koolile anda. Tänaseks on teada ka see, et suurem osa omavalitsustest on nõus erakoole edasi toetama.
Riik maksab koolidele kahte tüüpi toetusi
Haridustoetust ehk pearaha maksab riik. See on võrdne erakoolidele ja munitsipaalkoolidele. Lisaks maksavad kohalikud omavalitsused (hetkel korvab selle riik) erakoolidele tegevuskulude toetust. Erakoolid soovivad, et riik maksas kinni nende tegevuskulud ning see teeks erakoolide riikliku toetuse 1,6 korda suuremaks, kui munitsipaalkoolidel.
Sel aastal maksab riik erakoolide tegevuskulusid kinni rohkem kui 7 miljoni euro ulatuses. Selle raha eest võinuks tõsta kõikide Eesti munitsipaal- ja erakoolide õpetajate palka enam kui 3,5 protsenti.