/nginx/o/2015/06/09/4168141t1hb970.jpg)
Justiitsministrilt täna trahvisüsteemi uuendamise plaanidest ülevaate saanud riigikogu õiguskomisjon otsustab trahviühikut kahekordistava eelnõu lõpphääletusele saatmise neljapäeval.
Õiguskomisjon otsustab trahvieelnõu lõpphääletusele saatmise neljapäeval
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Heljo Pikhof ütles Postimehele, et komisjon ei saa eelnõusse enam muudatusi teha ja neljapäeval otsustatakse vaid uus kolmanda lugemise aeg. Riigikogus kaks lugemist läbinud eelnõu, mis tõstab väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suuruse neljalt kaheksale eurole, pidi lõpphääletusele tulema juba 23. märtsil, kuid õiguskomisjoni ettepanekul võeti see ootamatult päevakorrast välja.
Pikhofi sõnul soovis komisjon saada justiitsministrilt ülevaate, kui kaugele on ministeerium väärteotrahvide suuruse ja määramispõhimõtete analüüsimisega jõudnud ning millal järgneb analüüsile eelnõu, mis muudaks trahvipoliitika paindlikumaks.
Tema sõnul tuleks trahvi suurus raskemate väärtegude puhul siduda inimese sissetulekuga, kergemate väärtegude puhul aga kaaluda võimalust piirduda hoiatuse või hoiatustrahviga. «Samuti peaks riik lihtsamalt võimaldama rahatrahvi asemel ühiskondlikult kasuliku töö tegemist,» ütles Pikhof riigikogu pressiteenistuse teatel.
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles komisjonis, et ministeerium soovib muuta kergemate väärtegude eest karistamise kiiremaks ja lihtsamaks ning otsida paindlikumaid võimalusi alaealiste karistamisel. Ministeerium analüüsib ka raskemate väärtegude eest mõistetava trahvi sidumist inimese sissetulekuga ning seda, kuidas saaks senisest ulatuslikumalt rakendada karistusena ühiskondlikult kasulikku tööd.
Praegu riigikogu menetluses oleva eelnõu järgi tõuseb karistusseadustikus väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suurus neljalt kaheksale eurole, mis tähendab, et näiteks purjuspäi ilma helkurita jalutamise eest saab edaspidi trahvi teha kuni 800 eurot. Juba sel aastal arvestatakse riigieelarves trahvidest laekuva 10 miljoni lisaeuroga.
Trahviühiku tõusu õigustatakse väitega, et alates 2001. aastast pole need sama hästi kui tõusnud ning neil pole korrarikkujaile enam distsiplineerivat mõju. Viimane kosmeetiline muudatus tehti Eesti ühinemisel euroga 2011. aastal, kui trahviühik ümardati 3,8-lt neljale eurole.
Kui riigikogu võtab muudatused vastu, jõustuvad need tänavu mais.