Politsei, prokuratuuri ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi korraldatud pressikonverentsil selgus, et 9-aastase Varvara kõige tõenäolisem tapja on 20ndates narkomaan, kes aga peale DNA analüüside andmist sooritas enesetapu.
Kokku on antud asjas tehtud 2144 ülekuulamist, 117 jälitustoimingut, 25 läbiotsimist, lisaks kontrollitud 220 vihjet ja võetud 2855 inimeselt DNA proov. Uurijad on tuvastanud isiku, kelle DNA kattub ohvrilt ja tema leidmiskohast võetud proovidega, kuid paraku puudub võimalus täiendavalt koguda tõendeid mehe seostamiseks kuriteoga. Mees on surnud.
Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Tarvo Kruup meenutas päeva, mil 9-aastane Varvara Ivanova Narvas kadunuks jäi (18. märts 2012) ja päeva, mil ta leiti (23. märts 2012).
/nginx/o/2016/04/04/5228767t1ha3b3.jpg)
«23. märtsil leidsid vabatahtlikud Varvara tühermaalt, umbes 450 meetri kauguselt tüdruku kodust, surnuna. Sündmuskoht oli äärmiselt keeruline. Keeruliseks tegid sündmuskoha ilmastikuolud. Tegemist oli märtsikuuga ja lumerohke talvega,» rääkis Kruup, kes täpsustas, et kord sadas, siis jälle sulas. Samuti ei saa ekspertide hinnangul välistada, et ohvrit oli eelnevalt pestud.
12. veebruaril 2014 andis mees DNA proovi. Kolm päeva hiljem leiti ta surnuna.
«Leiti ta sisuliselt prügimäelt. Koht oli selline, kuhu inimesed tõid prügi – seal oli kõike.»
Uurimise käigus kogutud tõendite järgi oli Varvara leidmiskohta toodud surnuna ning arvatavalt suri ta kadumise päeva õhtul. Kohtuarstid tuvastasid kohe sündmuskohal, et laps on tapetud ja surma põhjuseks on kägistamine. Samuti selgitati, et lapse suhtes oli eelnevalt toime pandud seksuaalkuritegu. Lisaks kägistamisjälgedele kaelal ei olnud tema kehal muid vägivallatunnuseid.
Esmakordselt Eestis kasutati Varvara puhul n-ö teipimistehnikat. Surnukeha kaeti teibiga, et sealt saada materjali, mida hiljem analüüsida. Kokku võeti surnukehalt 2000 DNA proovi.
Kaks kattuvust
Suureks probleemiks on uurijate jaoks olnud aga see, et tänaseni pole õnnestunud tuvastada unikaalselt DNA-profiili (esineb vaid ühel inimesel - toim), mida saaks kurjategijaga võrrelda.
Siiski tuvastasid eksperdid ohvri kehalt võetud proovidest meessugukromosoomi DNA-profiili, mis jäi pikaks ajaks uurimise peamiseks juhtlõngaks. Paraku ei ole meessugukromosoomi profiil unikaalne, vaid see päritakse identsena meesliini pidi.
«Politsei jaoks oli meeldejääv 15. november 2013, kui me saime esimese täistabamuse proovile, mis leiti suguelunditelt,» kirjeldas Kruup.
See mees oli ka ainuke, kes kahtlustatavana üle kuulati.
«Arvasime, et oleme läbimurdehetkel, kuid ajapikku proovide kogumist jätkates selgus, et see ei olegi nii unikaalne ja ainulaadne. Tänaseks on meil vasteid 11,» lisas Kruup.
Nelja aasta jooksul on võrreldud 2855 mehe DNA proove, mille seast tehti kindlaks kokku 11 inimest, kellel on ohvrilt leitud meessugukromosoomi DNA-profiil. Kuna oli selge, et tuvastatud meessugukromosoomi profiilist kurjategija leidmiseks ja tema süü tõendamiseks ei piisa, otsiti rahvusvaheliselt võimalusi täiendavalt analüüsida ohvri kehalt ja leidmiskohast võetud proove.
2014. aasta sügisel saadeti Austriasse täiendavale uuringule 13 karva, mida Eestis analüüsida polnud võimalik. Tegemist oli karvafragmentidega, mis leiti surnukeha koti pealt. Eestis ei olevat nii väikese materjali uurimine lihtsalt võimalik.
/nginx/o/2016/04/04/5228781t1h31c8.jpg)
Austria eksperdid suutsid neist kolmel tuvastada mitokondriaalse DNA, mis ei kuulunud ohvrile ja võrdlesid neid Eestis tuvastatud meessugukromosoomi kandjatega. Ekspertide töö tulemusel sai politsei teada ühte perekonda kuuluvast kahest mehest, kelle mitokondriaalne ja meessugukromosoomi DNA kattuvad sellega, mis saadi ohvrilt ja tema leidmiskohalt kogutud DNA proovidest.
«Meil oli kaks meest, kelle puhul pidime kriitiliselt vaatama, kas need on need, keda otsime. Ühe välistasime kohe - tema asus sündmuse ajal välismaal. Teise osas jätkasime tööd,» kirjeldas Kruup. Tehti läbiotsimisi. «Avasime torustiku leidmaks Varvara juuksekarvu, DNAd. Töötasime läbi kaminad, et leida võimalikke fragmente Varvara riietest. See ei toonud tulemust.»
Võimalik tapja võttis üledoosi
Kontrollitava näol oli tegemist Kreenholmi piirkonnas elanud mehega, kes kolis mõnevõrra hiljem pärast Varvaraga juhtunut Tallinnasse. Tema viibimist sündmuste ajal kontrollitavas piirkonnas kinnitavad mobiilsidefirmadelt saadud andmed.
Tegemist oli 20ndates mehega, keda on varem kriminaalkorras karistatud, kuid mitte seksuaalkuritegude eest. «Sellelt mehelt me võtsime DNA-proovi täpselt samamoodi nagu ülejäänutelt ja võrdlesime seda,» selgitas Kruup.
12. veebruaril 2014 andis mees DNA proovi ning kolm päeva hiljem suri ta narkootikumide üledoosi tõttu. Tarvitatud narkootikumide koosluse ja maha jäetud kirja põhjal võib järeldada, et üledoos oli teadlik. Politsei aga avastas DNA kattuvuse alles suvel ning kui meest otsima mindi, selgus, et ta on surnud.
Seega ei saanud uurijad meest küsitleda, kuid tehti kindlaks, et ta oli lapse kadumise ajal selles piirkonnas. Puuduvad aga andmed tema tegevuse kohta Varvara kadumise ajal ning ka maha jäetud kirjast ei selgunud, miks ta endalt elu võttis.
Kruup märkis, et ei saa välistada, et mees ja Varvara olid omavahel tuttavad.
Politsei sõnul ei paistnud mees kuidagi silma. Ta oli küll toime pannud röövimise ja peksmise, kuid ta ei paistnud silma, kinnitas Kruup.
«Meil on siiralt kahju, et kurjategijat ei ole kohtu ette viidud,» nentis PPA peadirektor Elmar Vaher.
Vaheri sõnul viitasid ained, mida mees tarbis, et tegemist on narkomaaniga.
«Uurimine on tuvastanud, et on tunnijagune auk tema päevas, kus me ei tea, mis ta tegi,» kirjeldas Vaher Varvara kadumise päeva.
Kruubi sõnul kasutati ka postuumselt kohtupsühhiaatria võimalusi. «Tegime erinevaid toiminguid, et tema kohta rohkem teada saada,» sõnas ta. Paraku sellest ei piisanud.
Menetlus lõpetati
Seetõttu lõpetati täna lapse surma uurimiseks alustatud kriminaalmenetlus, kuid teaduse arenedes või täiendava info lisandumisel on võimalik uurimist uuesti alustada.
Hommikul kohtuti ka Varvara vanematega, kes on Vaheri sõnul olnud politseiga väga mõistvad.
Neli aastat väldanud uurimises osales üle saja politseiniku. Lapse leidmiskohalt ja surnukehalt võetud tõendite analüüsimisse kaasati lisaks Eesti ekspertidele ning kohtuarstidele ka Austria, Hollandi ja Saksamaa tippeksperte. Võimalikke juhtlõngu otsiti Europoli, Interpoli ja naaberriikide kaudu ning kaasati profileerijad Suurbritanniast ja Venemaalt.
Uurijad kuulasid menetluse käigus üle 2100 inimese. Politsei viis läbi 117 jälitustoimingut ja ligi pooltuhat korda kasutati mobiilsideoperaatorite infot. Inimestelt laekus menetluse ajal ligi 220 vihjet, sh selgeltnägijate teateid võimaliku kurjategija kohta, millest igaüht põhjalikult kontrolliti, kuid mis ei viinud uurimises olulise infoni.
Varvara tapmise uurimisest hargnenud menetlustes on politsei ja prokuratuur nelja aasta jooksul kohtu ette saatnud kümneid seksuaalkurjategijaid kokku 121 kuriteoepisoodiga.
Kruubi sõnul pole politsei nelja aasta jooksul kordagi Varvara mõrva uurimisest loobunud või alla andnud. «See on olnud politsei jaoks mahukas ja keeruline uurimine, kuna lapse leidmiskohalt tõendite leidmine oli raskendatud, puudusid sündmuskoht, n-ö kuumad jäljed ning viited kurjategija kohta. See kuritegu läks korda kogu Eestile ja ka kõigile uurimisega seotud politseinikele,» ütles ta.
Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross märkis, et üle nelja aasta väldanud kriminaaluurimine oli oma toimingute mahult üks suurimaid Eesti ajaloos.
«Kriminaalmenetlus lõpetati täna. Vaatamata sellele, et meil on viiteid, kes võis mõrva toime panna, ei saa me täna enam paraku tõendeid juurde hankida, kuid oleme ka menetluse lõpetamise järel valmis uute tõendite lisandumisel või teaduse arenedes uurimise uuesti avama,» sõnas Gross.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)