Aga alustame algusest. Aktsiate avalik esmaemissioon (lühendatult IPO, mis tuleneb inglisekeelse termini initial public offering esitähtedest) tähendab, et ettevõte pakub oma aktsiaid ehk osalust selles ettevõttes avalikult kõigile.
Põhjusi, miks ettevõtted IPOsid korraldavad, on mitu.
Esiteks, nad võivad vajada tegevuse laiendamiseks lisaraha ja suurendavad selleks aktsiakapitali, emiteerides uusi aktsiaid.
Teiseks, ettevõtte omanikud soovivad mingisuguse osa omaosalusest rahaks teha, milleks võivad IPO käigus müüa aktsiaid ka olemasolevad aktsionärid.
Võimalik on ka kahe kombinatsioon – IPO käigus müüakse nii olemasolevaid aktsiaid kui ka emiteeritakse uusi. Nii toimisid üheksa aastat tagasi Ekspress Grupp ja Arco Vara, kus müüsid aktsiaid ka suuromanikud.
Kolmas põhjus on asjaolu, et börsile minema sunnivad kas ettevõtte võlausaldajad või vahepeal omanike ringi kaasatud riskikapitali- või investeerimisfondid. Teadaolevalt läks Google börsile riskikapitalistide survel ja Tallinki börsile minek oli eeltingimus, et Citigroupilt laenu saada.
LHV emiteerib uusi aktsiaid ning praegused omanikud vähemalt emissiooni kaudu aktsiaid ei müü; pigem on mõned neist andnud mõista, et ostavad juurde. Tihti pannakse olemasolevatele aktsionäridele 60–90 päevaks aktsiate müügi keeld.