/nginx/o/2010/09/22/436780t1h2ebe.jpg)
Põhjamaades ja mujal Euroopas hoitakse erakoolitusi pakkuvate firmade arvul ja tegevusel hoolsalt silma peal, kuid Eestis on seis otse vastupidine.
Ministeerium: koolitusfirmadest puudub ülevaade
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täpne ülevaade erakoolitajate hulgast samahästi kui puudub, tõdes haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse talituse juhataja Terje Haidak ERRi raadiouudistes.
«Iseseisvumise järel on seda käsitletud ühe ettevõtluse liigina,» märkis Haidak täiskasvanute koolitusest rääkides. Tema sõnul on ministeerium aeg-ajalt teinud ettepanekuid järelvalve karmistamiseks, kuid seni on sellele vastu oldud. «Kümme, seitse aastat tagasi oli vastuseis sellele väga suur, öeldi, et see on üks ettevõtluse liik ja tarbija otsustab, kas talle see sobib või ei sobi.»
Haidak ütles, et Eestis on erakoolitusasutustena tegutsevaid organisatsioone ilmselt 700-1000.
Praegu töös olev täiskasvanukoolituse seaduse eelnõu teeks Eesti hariduse infosüsteemis elektrooniliselt kättesaadavaks kogu infopaketi, mis koolitajal koolitusloa saamiseks ministeeriumile esitada tuleb. Samuti näeb eelnõu ette varasemast põhjalikumat asutuse tegevuse, eesmärkide ja pakutava õppekava kirjeldamist.
«Täiskasvanute koolituse õppekavad hakkaksid muutuma ka väljundipõhiseks – ei kirjeldata inimesele, et te veedate selle ja selle koolitajaga selles ja selles ruumis nii mitu tundi ja räägite ilmselt sellest, vaid lepitakse ka omavahel selles õppekavas kokku, mida inimene kursuse lõpuks peaks rohkem teadma ja oskama,» rääkis Haidak.
Uue eelnõuga rajatav süsteem paneks seega koolitajale suurema vastutuse, võimalikele koolitusel osalejatele annaks aga juba ette rohkem teavet. Täiskasvanukoolituse seaduse eelnõu peaks jõudma menetlusse tuleva aasta esimesel poolel.