Liiklusohvrite arv on tänavu teel uue positiivse rekordi suunas

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kui mullu liikluses hukkunud sada inimest oli viimase poole sajandi parim näitaja, siis tänavune liiklusstatistika näitab, et tulemus tuleb veelgi parem.

Maanteeameti esialgsetel andmetel on teisipäevase seisuga Eesti eri paigus liiklusõnnetuses elu kaotanud 78 inimest ehk mullusest koguaasta näitajast 22 võrra vähem. Vähenenud on ka raskete liiklusõnnetuste ja neist vigastada saanute arv.

Politsei ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna komissar Riho Tänak on varem öelnud, et liiklusõnnetuste ja kannatanute arvu vähenemise üks põhjus on kindlasti järelevalve eest vastutavate ametkondade politsei ja maanteeameti töö. Maanteeamet on tema sõnul andnud oma panuse kampaaniate, teavitustöö ja koolitustega ning politsei oma järelevalve planeerimise ja tugevdamisega.

«Politsei poolt võib öelda, et me oleme viimased viis aastat oma põhitähelepanu suunanud joobes juhtidele, kiiruseületajatele, lubadeta juhtidele ja kergliiklusele. Viimased viis aastat on politsei oma patrullid välja pannud analüüsipõhiselt. Vaadatakse, millisel ajal ja kohas liiklusõnnetused on juhtunud ning patrullid pannakse välja vastavalt sellele,» ütles Tänak.

Tema sõnul on positiivset mõju avaldanud ka tänavu kevadel tööd alustanud kiiruskaamerad.

Mullu hukkus liiklusõnnetustes terve aasta jooksul kokku 100 inimest, mida on kõige vähem enam kui poole sajandi jooksul. 2008. aastal hukkus Eestis liiklusõnnetustest 132 inimest. Viimaste aastakümnete ohvritevaeseim kuu oli mullu juuni, kui liiklusõnnetustes hukkus vaid kaks inimest.

Eesti rahvuslik liiklusohutuse programm aastani 2015 on seadnud eesmärgiks, et aastas ei tohi Eestis liiklusõnnetustes hukkuda üle saja inimese.

Liikluses hukkunute arv tõusis Eestis üle saja 1947. aastal ning on alates sellest püsinud igal aastal üle saja. Viimase poole sajandi kõige traagilisem aasta oli 1991, kui Eestis hukkus liiklusõnnetustes 491 inimest.