Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072

Arestitud kaubalaeva ootab ilmselt sundmüük

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Helen Mihelson
Copy
Arestitud kaubalaev Symphony Saaremaa sadama kai ääres.
Arestitud kaubalaev Symphony Saaremaa sadama kai ääres. Foto: Tambet Allik / Saarte Hääl

Neid kordi, kus Eestis on kohtuotsuse alusel laev müüki pandud, saab kokku lugeda kahe käe sõrmedel. Kui Saaremaal seisva kaubalaeva Symphony omanik meeskonnale saamata palgaraha ei tasu, ootab sundmüük tõenäoliselt ka seda laeva.

Postimees kirjutas nädala algul, et Harju maakohus arestis Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) taotlusel aasta algusest Saaremaa sadamas seisnud kaubalaeva Symphony. Arestimise põhjuseks oli laevameeskonnale maksmata jäänud palk, mis ühingu teatel küündib kokku üle 50 000 euro.

Tallinna Ülikooli rahvusvahelise õiguse lektor, Mereakadeemia endine rektor Heiki Lindpere selgitas, et tegelikult kujunes laevade arestimine välja paljuski just laeva omanike huvides. Ent Saaremaa sadamas seisva Symphony arestiga on vastupidi.

Ligi 40 aastat vana, enam kui 3000 tonni kaaluv ja ligi 100 meetrit pikk Symphony kuulub ettevõttele Green Shipping OÜ, mis tegeleb kaubaveoga merel. Peamiselt vedas Saint Vincent ja Grenadiinide lipu all sõitev laev hakkepuitu ja palke Läänemerel.

Lindpere hinnangul näib antud juhtumi puhul olevat tegemist pankrotistunud laevaomanikuga, kes ei ole suutnud laeva kaubaveoks piisavalt hea raha eest välja rentida. Arestitud laeva omanikku ennast ei ole Postimehel paraku õnnestunud selgitusteks kätte saada.

Laeva sundmüük väga harv

Mis saab aga kohtu poolt arestitud laevast edasi? Lindpere arvates peaksid hagejad ehk palgata jäänud meremehed nõudma laeva sundmüüki. Ehkki Eesti kohtutäituritel on olemas kogemus laeva müümisel kohtuotsuse alusel, on seda tehtud vaid loetud arv kordi, kuni kümme.

«EMSA on andnud merinõuet omavatele meremeestele õiged soovitused laeva koheseks arestimiseks, sest pant laevale kehtib vaid üks aasta nõudeõiguse tekkimisest. Nüüd tuleb koostada hagi, milles koheselt nõuda ka laeva sundmüüki, tasuda riigilõiv ning esitada hagi samale kohtule,» selgitas ta.

EMSA aseesimees Jaanus Kuiv kinnitaski, et kohtule tuleb kuu jooksul hagi esitada ning sealt edasi pannakse laev kõigi eelduste kohaselt sundmüüki. «Mina näen küll, et peale sundmüügi teist võimalust ei ole,» ütles Kuiv Postimehele. 

Võlga tõenäoliselt ei tasuta

Lindpere ei usu, et laevaomanik võiks võla ära maksta ja laev seeläbi aresti alt vabastataks. «M/l SYMPHONY juhtumi puhul on raske ette kujutada, kuskohast saab reeder täiendavat laenu, et laev aresti alt vabastada. Ta oleks seda juba ammu teinud,» märkis Lindpere.

Sama arvas ka Kuiv. «Tavaliselt on nii, et laev on registreeritud ühele firmale ja laev ongi ainuke vara sellel firmal. Kui laev seisab, siis ta ei too midagi sisse ja on vaid kulud. Ma ei usu, et sellel firmal, Green Shipping OÜ-l oleks nii palju raha kontol, et need võlad ära maksta.»

Kuiv rääkis, et praeguseks on ta kokku kogunud 15 meremehe nõuded. Neist seitse on veel laeva peal, ülejäänud on need, kes töötasid samas laevas varem.

Kui kohus tõepoolest otsustab nende nõuded rahuldada ja laeva sundmüüki panna, siis müügist saadud raha eest tasutakse kõigepealt laeva arestimiseks, sundmüügi korraldamiseks ja sadamas hoidmiseks läinud kulud. Seejärel on eelisjärjekorras juba merivõlaga seotud nõuded, seal hulgas ka meremeeste palgad.

Millal laev võiks sundmüüki jõuda, ei osanud Kuiv ennustada. Kui see protsess peaks pikale venima, on omaette probleem juba laeva sadamas hoidmine ja sellega seonduvad kulud. 

«Kui küsida laevade arestimise küsimuses pädevalt Harju Maakohtu kohtunikult Hannes Olevilt, siis probleemsed on pikalt, kuid ja aastaid kestvad laevade arestimised, » ütles mereõigust tundev Lindpere. «Probleem on ju selles,  et laeva arestiga seotud kulud on kui tiksuv taksomeeter, mis «sööb» laeva väärtust.»

Tagasi üles