Brasiilia tüürib kaose suunas

Märtsikuisel meeleavaldusel São Paulos välja toodud plakat iseloomustab president Dilma Rousseffi bandiidi ja valetajana. Foto: SCANPIX

Kui Ameerika nädalakiri Time avaldas tänavu jaanuaris nimekirja kümnest 2016. aasta suurimast riskist maailmas, toodi ühe tõsisema väljakutsena esile Brasiilia. «President Dilma Rousseff võitleb poliitilise ellujäämise pärast ajal, mil silmapiiril terendab tagandamisprotsess ning 2016. aastal süveneb poliitiline ja majanduslik kriis riigis,» põhjendas Time.

Seda, et sisepoliitiline võitlus riigis võiks lõppeda poliitilise patiseisuga, väljaanne tõenäoliseks ei pidanud. «Kui president pääseb, ei saa tema valitsus vajalikku poliitilist tõuget, et jätkata majandusreformidega, mis on vajalikud riigikassa kasvava puudujäägiga võitlemiseks,» kirjutas Time.

Seitsmendat aastat presidendina töötava Rousseffi kohale kogunenud murepilved võivad esmapilgul tunduda uskumatuna. 2010. aasta sügisel esimese naisena Brasiilia etteotsa valitud Rousseff oli ametiaja alguses äärmiselt populaarne, suuresti tänu õitsevale majandusele.

2013. aastal tehtud arvamusküsitluste järgi toetas teda 79 protsenti elanikkonnast. Kui aga Brasiiliat tabasid majandusraskused, vähenes ka riigipea toetus. Vaatamata sära tuhmumisele valiti Thatcheri, Merkeli ja Grybauskaitė kõrval raudseks leediks nimetatud Rousseff 2014. aastal napilt Ladina-Ameerika suurima maa etteotsa tagasi.