/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/01/08/293318t1h7869.jpg)
Kultuurkapitali juhina üle kaheksa miljoni krooni riigi raha raisanud Avo Viiol pole ka tänavu hiigelvõlast sentigi hüvitanud.
Viiol pole ka tänavu hiigelvõlast sentigi tasunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui möödunud aastal ei leidnud Viiol võimalust võlga vähendada, siis sarnaselt on ta käitunud ka tänavu, ütles Kultuurkapitali juht Raul Altmäe BNSile, lisades, et lähtub detsembri keskpaiga andmetest.
Altmäe tõdes, et Viiolilt laekus viimati raha 2008. aasta 16. detsembril, kui ta tasus võlast 3470 krooni ja 25 senti. Kokku on Viiol tasunud nõudest 23 382 krooni, mis tähendab, et alates 2004. aasta veebruarist, mil ta hakkas võlga kustutama, on ta iga kuu tasunud kesmiselt paarsada krooni.
Viioli niigi väikesed tagasimaksed on eriti kokku kuivanud just viimastel aastatel. Viiol alustas Kultuurkapitalile tagasimakseid 2004. aasta veebruaris vanglast vabanemise järel, tasudes napi kahe kuuga riigile 4404 krooni. Sama aasta 30. juuniks oli hüvitatud summa kasvanud 5396 kroonini, seega oli ta iga kuu suutnud tasuda keskmiselt veidi alla 1000 krooni.
2004. aasta 30. novembriks oli Viiol hüvitanud riigile 11 712 krooni, olles tasunud viie kuu jooksul iga kuu keskmiselt 1263 krooni. Siis aga hakkasid maksed vähenema. 2005. aasta juuni alguseks oli makstud 14 886 krooni ehk kuu maksed olid langenud 529 kroonini. Kuigi vahepealse aja jooksul ilmus ka Viioli kirjutatud elulooraamat, ei ilmnenud tagasimaksete suurusest, et mees oleks selle eest lisaraha saanud.
2006. aastal suutis Viiol tasuda vaid veidi üle 1000 krooni ehk ligi 100 krooni kuus. Alates 2007. aasta oktoobrist on ta suutnud oma hiigelvõlast iga kuu hüvitada keskmiselt 257 krooni.
Tallinna linnakohus karistas Viiolit 2003. aasta 7. jaanuaril lihtmenetluse kokkuleppe järgi suurriisumise ja ametialase võltsimise eest ametiseisundit kuritarvitades kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse reaalse vangistusega ning mõistis talt välja üle 8,5 miljoni krooni.
Viiol pääses Tartu ringkonnakohtu otsusega enne tähtaega vanglast 2004. aasta veebruari keskel. Tema karistusaeg lõppes 2005. aasta aprillis.
Kaitsepolitsei süüdistuse järgi riisus Kultuurkapitali tegevdirektorina töötanud Viiol 1999. aasta detsembrist 2002. aasta augustini Kultuurkapitalilt 8 521 910 krooni, millest ta raiskas enda väitel enamuse kasiinodes ning ülejäänu läks ta igapäevasteks kulutusteks.
Peale selle põhjustas Viiol sularaha väljavõtmise teenustasude maksmisega kultuurkapitalile 17 868 krooni kahju.
Kaitsepolitseinikud arreteerisid Viioli 2002. aasta 14. augustil, kui kultuuriministeerium teatas kahtlustest Kultuurkapitali raha haldamise suhtes.
Viioli kuritarvitus tingis toonase kultuuriministri Signe Kivi tagasiastumise.